Tööinspektsioon korraldas koos politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiga ühisreidi, et kontrollida bussiettevõtetes juhtide töö- ja puhkeaja kasutamist. Harjumaa kolme bussifirma vastutavate isikute suhtes algatati väärteomenetlus.
Kolme bussifirma suhtes algatati väärteomenetlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri esimesel nädalal korraldatud ühisreid oli esmakordne selles mõttes, et bussijuhte ei kontrollitud mitte maanteel, vaid nii politseinikud kui tööinspektorid võtsid dokumentide kontrolli ette firmade kontorites.
Ühiselt oli mõistlik tegutseda seetõttu, et sai korraga kaasata rohkem inimesi ning tööd nende vahel jaotada. Pealegi ei ole sellel mõtet, et ühel päeval kontrollib ettevõtet politsei ja järgmisel päeval tuleb kohale tööinspektsioon.
Tööinspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm ütles Postimehele, et kuna väärteomenetluse otsused ei ole veel jõustunud, siis ei saa ka rikkumistega vahele jäänud bussiettevõtete nimesid avaldada. Firmadel on kiirmenetluse käigus õigus kohtu poole pöörduda viieteistkümne päeva jooksul väärteomenetluse algatamise otsuse kättesaamise hetkest.
Ta lisas, et esimesel päeval osales reidil kokku 12 ning teisel päeval kaheksa politseinikku ja tööinspektorit. Kolm kontrollitavat bussifirmat valiti välja mitte niivõrd riskianalüüsi kui rohkem juhusliku valiku alusel.
«Probleeme oli nendes firmades nii töölepingute poolelt, kui selles, et ei olnud lihtsalt meile andmeid esitada,» mainis Naaber-Kalm. Ta lisas, et bussifirmadel on kohustus säilitada andmeid vähemalt aasta. Põhiliselt olid rikkumised seotud ikka töö- ja puhkeajast mittekinnipidamisega töögraafikutes.
PPA korrakaitsepolitsei osakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalve talituse komissar Priit Tuuna selgitas, et reidi eesmärk oli sõidu- ja puhkeaja regulatsiooni järgimine ning selle järelvalve. Vastava reeglistiku on koostanud Euroopa Liidu komisjon ning sellest peavad kõik liikmesriigid lähtuma.
«Paika on pandud see, kes mille eest vastutab – kas bussijuht, bussiettevõte või hoopis veo tellija,» ütles Tuuna. «Üleväsinud bussi- või veokijuht on liikluses sama ohtlik kui purjus juht.»
Ta lisas, et kontrollimahust umbes üks kolmandik peab toimuma maanteedel ning ülejäänud kaks kolmandikku veofirmade kontorites. Maanteel puutub politsei kokku ainult sõiduki juhiga ning saab tuvastada, kas juht on piisavalt puhanud ning kas sõiduajad on normis. Bussis tuleb esitatud nõudeid järgida siis, kui sõidukis on koos juhiga rohkm kui üheksa kohta.
Tuuna sõnul on vaja bussifirmade kontorites erinevaid dokumente kontrollida just seetõttu, et osutatakse veoteenust ning konkreetsed juhid ei saa paljuski valida, kui palju nad ringi sõidavad – äri paneb tihti asjad paika.
Kolme bussiettevõtte ühine kontrollimine ei jää politsei ja tööinspektsiooni kinnitusel viimaseks. Selle tööga minnakse kindlasti edasi. Naaber-Kalmu sõnul oli esimene reid igati edukas, kuid ka eeltöö selleks oli piisavalt põhjalik.