Luite asumi inimesi ja sealseid firmasid ärritanud otsus Veerenni raudteeülesõidu sulgemise kohta sundis Postimeest uurima, miks linn kohaliku rahva arvamusest mööda vaatab.
Luite rahvas jäeti infosulgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna transpordiamet väidab, et Veerenni ülesõidu sulgemine oli teada juba 2008. aastal ning ka K-Projektis valminud video näitab seda, kuid Ülemiste liiklussõlme projektile ekspertiisi teinud firma Ramboll Eesti konsultant on teisel seisukohal.
Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa sõnul olid juba 2008. aastal olemas K-Projekti kui Ülemiste liiklussõlme projekteerija tehtud skeemid, kus on näha tulevane liikluskorraldus. Samuti on olemas videod, mida võib praegugi vaadata. Pärast liiklussõlme ehitustööde algust olevat ta ise Kuku raadiole öelnud, et Veerenni ülesõit läheb kinni.
Kui neid videosid vaadata, siis seal on tõesti näha liikluskorraldus erinevates suundades, kui aga kaamera liigub mööda Tehnika tänavat, siis jõutakse küll välja Veerenni tänava ringristmikuni, kust raudteeülesõitu aga näha pole. Jääb paratamatult mulje, et põhitähelepanu on pandud suurele liiklussõlmele ning Veerenni on kõrvale jäänud.
Kuna Veerenni ülesõidu sulgemine puudutab otseselt rohkem kui 700 Luite asumi elanikku ja sealsete firmade töötajat, siis ilmselt oleks olnud mõistlik korraldada avalik arutelu, kus projekteerija ning linna kommunaalameti esindajad oleksid selgitanud olukorda. Rüütelmaa ei osanud öelda, miks midagi niisugust ei toimunud.
Rüütelmaa möönis, et kui Ülemiste liiklussõlme ehitamise kohta on infot palju olnud, siis võibolla tõesti on Veerenni ülesõidu sulgemine jäänud vajaliku tähelepanuta. Samas lisas ta, et uus raudteeviadukt asub praegusest ülesõidust vaid 490 meetri kaugusel, nii et kesklinna poolt Luite asumisse sõitmiseks tuleb teha vaid ligi kilomeetri pikkune haak. Saab valida ka teisi liikumismarsruute.
Ta lisas, et kui rongiliiklus tiheneb ning rongide kiirus tõuseb, siis tekib olukord, kus tõkkepuud on pikalt ja tihti all. Seetõttu moodustuksid pikad autode ootejärjekorrad, mistõttu liiklus sealkandis oleks ebamugav ja aeglane.
Endine Luite asumi elanik, firma Ramboll Eesti projekteerimisosakonna vanemkonsultant Ain Kendra sõnul ei ole Luite asumis tõesti korraldatud avalikku väljapanekut ega arutelu Veerenni ülesõidu sulgemisega seoses. See võib olla tingitud asjaolust, et ülesõiduga ei piirne otseselt üksi elamukrunt, mille omanike seisukohta küsida. Seega võib olla tegemist omamoodi JOKK-skeemiga.
«Suure tõenäosusega on tehtud nii, et kui toimus Ülemiste liiklussõlme hange, siis püüti selle küljest ära hammustada probleemseid asju,» ütles Kendra. «Meie firma (Ramboll Eesti – toim.) tegi ekspertiisi Ülemiste hanke eelprojektile ning selle joonistes ei olnud Veerenni sulgemisest midagi. Seetõttu võibki oletada, et seda võeti kui eraldi asja, mille saab ilma konkursita lisaks tellida.»
Kendra sõnul väidab Eesti Raudtee, et Ülemiste liiklussõlme projekti kooskõlastamine on kogu aeg olnud tingimuslik Veerenni ülesõidu osas. Liiklussõlme esimese suure hanke dokumentidest Kendra mingeid niisuguseid tingimusi ei leidnud.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas Postimehele, et nende toonane tütarfirma EVR Infra väljastas 2. märtsil 2010 tehnilised tingimused raudteeviadukti projekteerimiseks, kus muuhulgas toodi ära tingimus lahendada Veerenni ülesõidu asendamine. 12. oktoobril 2010 kooskõlastati samadel tingimustel K-Projekti ehitusluba Ülemiste liiklussõlme renoveerimiseks. Muid kooskõlastusi ei ole Eesti Raudtee andnud.
Glase mainis ka seda, et konkreetse liiklusskeemi loomine, ka raudteeviaduki täpse asukoha määramine oli Tallinna linna ja projekteerijate ülesanne. Eesti Raudtee on seisukohal, et tunnel või viadukt võinuks kulgeda ka Veerenni tänava alt või üle selle.