Tallinna linnavolikogu võttis täna vastu 3,1 miljoni euro suuruse lisaeelarve.
Linnavolikogu kiitis heaks Tallinna teise lisaeelarve
1. november 2012, 18:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega kujunes tänavuse linnaeelarve täpsustatud mahuks 486,4 miljonit eurot. Esimesele lugemisele esitatud lisaeelarve kogumaht oli 2 624 195 eurot, teisel lugemisel lisandus sellele 187 200 eurot. Kolmandaks lugemiseks tegid volikogu fraktsioonid veel 12 muudatusettepanekut kogusummas 366 tuhat eurot. Neist kiitis volikogu täna heaks seitse ettepanekut, nii nagu olid varem teinud ka rahanduskomisjon ja linnavalitsus, mille tulemusel suurenes eelarvemaht 332 000 euro võrra.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul saavad lisaraha toimetulekuraskustes lastega pered ning teised vähekindlustatud inimesed, samuti tagab linn supiköökide tegevuse jätkumise. Veel antakse raha teatrifestivalile «Kuldne mask» ja ühistranspordi liiniveole.
Linnaeelarve tulude pool suureneb peamiselt tänu reklaamimaksu ja tulumaksu prognoositust paremale laekumisele: üheksa kuuga kasvas näiteks tulumaksu laekumine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,2 protsenti.
Volikogu opositsiooni esindajad tunnustasid linnavalitsust lisarahastuse võimaluste leidmise eest eelnimetatud valdkondades, kuid ei toetanud lisaeelarvet. See võeti vastu 44 poolthäälega, vastu oli 15 linnavolinikku.
Volikogu opositsioonilise IRLi fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei toetanud IRL täna linnavolikogus arutlusel olnud 2,6 miljoni euro suurust positiivse lisaeelarve eelnõud, sest erakonnale teeb muret linna suur võlakoormus.
«Tallinna võlakoormus on Keskerakonna juhtimisel kerkinud seaduses sätestatud 60 protsenti ehk maksimumi lähedale. Omavalitsuse eelarveid vaadates hinnatakse 60 protsendi piiri selliseks, millest edasi on finantsprobleemide tekkimise võimalus oluliselt suurem. Tallinnal on sellest piirist puudu ainult mõni protsent. Võlgu elamise asemel tuleks võimaluste piires asuda võlakoormust vähendama,» ütles Jürgenson.
Tema sõnul on linn jõudnud sellise olukorrani üle jõu elamisega. «Aasta-aastalt on suurendatud meediakulusid, korraldatud ülikalleid konverentse ja küsitlusi, suurendatud linna ametnike hulka ning kõige tipuks soovitakse pakkuda tasuta ühistransport ajal, mil veeremipark vajab busside ja trollide väljavahetamise tõttu hiigelinvesteeringuid. Leiame, et see tendents on ohtlik ning linn peaks vastutustundetu kulutamise asemel suunama rohkem tähelepanu võlakohustuste vähendamisse,» rääkis Jürgenson.