Konkurentsiamet soovitab jäätmekäitlusturul juurutada vaba konkurentsi ja vabaturu põhimõtted, Tallinna linn lubab niisuguse seadusemuudatuse vastu võideldes Euroopa kohtuni välja minna.
Riik tahab prügituru vabaks anda, Tallinn hakkab vastu
23. november 2012, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium oma seisukohta välja ütlema ei tõtta. «Tegemist on üsna mahuka dokumendiga, me peame selle läbi vaatama ja siis arutama, kuidas edasi tegutseda. Ettepanek on kindlasti kaalumist väärt,» ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Rõivas.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul aga ei kavatse pealinna võim niisuguse asjaga leppida ja kui vastav seadusemuudatus vastu võetakse, läheb Tallinn selle asjaga kasvõi Euroopa kohtusse, kui muu ei aita.
Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Kertu Tiitso ütles, et konkurentsiameti ettepanek on puhtalt jäätmevedajate lobitöö tulemus. «Tallinnas tuli jäätmeturule uus tegija Ekovir. Ning AS Eesti Keskkonnateenused (endine Veolia) ja RagnSells jäid suurest tükist ilma. Kui viimase konkursi oleks võitnud RagnSells või Keskkonnateenused, siis seda teemat täna üleval ei oleks,» lausus Tiitso.
Ta selgitas, et praegu Eestis toimuv korraldatud jäätmevedu on ju mujalt Euroopast üle võetud. «See on minu meelest ainuõige ja seda tahtsid omal ajal ka jäätmevedajad, kes olidki selle süsteemi maaletoojad, et saada endale teatud ajaks vedamise ainuõigust. Niikaua kui neile kõik sobis, oli kõik hästi. Aga nüüd neile selline lahendus enam ei sobi ja nad tahavad sellest lahti saada,» rääkis Tiitso.
Korraldatud jäätmeveo kasuks räägib tema sõnul ka see, et kuna niisuguse süsteemi puhul on kõik elanikud kohustatud prügiveo eest maksma, ei ürita keegi enam oma jäätmeid metsa alla sokutada. Vabaturu puhul puuduks kohalikul omavalitsusel kontroll selle üle, kas elanikud vabanevad oma jäätmetest ausal teel.
«Ehitusjäätmete käitlemisel on ju praegu vabaturg. Ehitusjäätmete jaoks tuleb võtta luba, ja vea palju tahad. Aga kõik metsaalused on ehitusprahti täis, sest mingit kontrolli selle üle, kuhu viiakse ehitusobjektidel tekkivad jäätmed, täna ei ole. Slopsi ja ATI Grupi ehitusjäätmete ladustamiskohad oleksid juba ammu täis, kui kõik ehitusjäätmed oleks nõuetekohaselt sinna viidud,» selgitas linnaametnik.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ütles Postimehele, et komisjon on jäätmeveol vabaturu lubamise küsimust arutanud ning selle juurde tullakse kindlasti tagasi, kuid see lükkub seoses riigieelarve arutelu pingestumisega ilmselt järgmisse aastasse.
«Sellele teemale saame läheneda kahest aspektist. Üks on see, et keskkond oleks hoitud ja et jäätmed ei rikuks loodust ja laiemalt kogu keskkonda, kus me elame. Teine on see, et jäätmevedu ja käitlemine lisaks sellele, et ta oleks inimestele ja loodusele ohutu, oleks inimestele ka lihtne ja odav. Et see ei lämmataks inimest ei bürokraatia ega hinnaga,» lausus Lukas.
Tema teada on keskkonna olukord korraldatud jäätmeveo tingimustes paranenud. «Nii et enne kui me hakkame tõsiselt rääkima süsteemi muutmisest, peaks olema selge, et tagasiminek vabaturu põhimõttele jäätmeveos ja –käitluses ei halvenda keskkonna olukorda. Aga jäätmekäitluses on viimastel aastatel olnud tormiline areng ja selle tõttu tuleb ka jäätmekäitluse reeglite kehtestamises paindlik olla,» lausus Lukas.
«Aga tuleb arvestada, et vabaturu tingimustes, kus inimesed ja jäätmed on koondunud suurelt osalt linnadesse, võib tekkida olukord, kus kaugemates piirkondades ja hajaasustuse korral hinnad klientide jaoks tõusevad. See tuleb igal juhul ära hoida, sest me ei tohi maal elavaid inimesi panna halvemasse olukorda. Hindade ühtlustamise küsimust ei pruugi vaba konkurents ja ärisuhted ise ära lahendada, nii et võimalik seadusemuudatus peab kindlasti tagama regionaalse tasakaalustatuse ja sätestama, kes selle kinni maksab,» lisas ta.
Eesti ühe suurema jäätmekäitlusettevõtte RagnSells ärijuht Agu Remmelg on seevastu kindel, et konkurentsiamet on oma soovitusega väga õigel teel. «Eesti kogu senise edu aluseks ongi olnud vabaturg ja viimasel ajal on jäätmekäitluses ettevõtetele tekkinud väga palju piiranguid kuni munitsipaliseerimissoovideni välja. Nii et tagumine aeg oli see ettepanek teha,» ütles Remmelg.
Ta meenutas, et kuni korraldatud jäätmeveo kehtestamiseni 2006. aastal toimis jäätmekäitluses kõik suurepäraselt. «Just korraldatud jäätmeveo sisseviimine viis selleni, et 18 ettevõtte asemel on jäätmeturule jäänud kolm-neli ettevõtet. Korraldatud jäätmevedu ongi olnud põhjuseks, et konkurents on hakanud kaduma,» ütles Remmelg ning lisas, et turu avamine annaks uuesti võimaluse konkureerida ka väikestele ettevõtetele, kes ei suuda korraldatud jäätmeveo konkurssidel osaleda.