Tagasi
Eelmisel nädalal lõppesid katsed Tallinna Reaalkooli esimesse klassi ja 60 uut õpilast valiti välja enam kui ligi 450 lapse seast. «Viimasel kahel aastal on tung kooli olnud suurem, ka mullu kandideeris pea sama palju lapsi,» selgitas Reaalkooli direktor Gunnar Polma Postimees.ee'le. Tema sõnul soovib nende kooli õppima tulla tavapäraselt pisut rohkem poisse kui tüdrukuid.
Suur tung oli ka Reaalkooli naabri, Inglise kolledži esimesse klassi, kus koolikatsetele tuli 366 last. Neist vastu võeti 56. Kolledžist kinnitati, et sama suur konkurss oli neil ka eelmisel aastal ning tüdrukuid oli katsete tegijate seas oli tänavu rohkem kui poisse.
Prantsuse lütseum võtab tänavu vastu 64 õpilast tänavu oli konkurss ühe 3,4 last ühele kohale. Lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul tuli konkursile nagu ikka rohkem tüdrukuid kui poisse ning silma jäi laste hea ettevalmistus. «Lihtsalt naljaviluks toodi kohale üksnes 2-3 last, mis on üldarvust tühine protsent,» lisas ta.
Tallinna 21. keskkoolis oli rohkem soovijaid kahte inglise keele klassi. «Sinna on mõlemasse klassi nelja klassi jagu lapsi,» ütles 21. keskkooli direktor Naida Toomingas. Kolmandasse esimesse klassi, mis on muusika süvaõppega, oli soovijaid poole vähem.
Kõige väiksem konkurss, 2,5 last ühele kohale, oli eliitkoolidest tänavu Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Seal valiti 56 tulevast õpilast välja 141 katsetel osaleja seast. «Selle aasta kandideerijate tase oli ühtlasem. Tublisid lapsi oli palju,» iseloomustas Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja Kristi Rahn tulevasi koolilapsi.
Kuna tung Reaalkooli on juba mitu aastat olnud kõige suurem, uuris Postimees.ee Tallinna haridusametist, kas on kavas avada veel reaalainete süvaõppega esimesi klasse teistes koolides.
«Vanemad valivad kooli väga erinevatel põhjustel, ei ole kindel, et need on just õppesuunad, mis sunnivad otsustama Tallinna ühe vanima kooli - Tallinna Reaalkooli - kasuks,» vastas küsimusele Tallinna haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar.
Tema sõnul lubab põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava koolidel endil õppesuundi valida, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. Samuti võib koolil olla mitu õppesuunda.
«Kooli pidaja (antud juhul haridusamet) seda ei mõjuta, küll aga võime väita, et Tallinna Reaalkool ei ole sugugi ainus reaalkallakuga kool Tallinnas. Ka mitmetes teistes koolides pakutakse reaalainete süvaõppe võimalust, nt Gustav Adolfi Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium jt,» lisas ta.
