Remonti vajavatest tänavatest rääkides ei väsi Tallinna linnavalitsus kurtmast selle üle, et riik ei eralda pealinnale teedehoiuks seadusega ette nähtud summasid kütuseaktsiisi laekumisest, majandusministeeriumi hinnangul on Tallinnal teeremondiks aga piisavalt raha.
«Kohalike omavalitsuste seaduslik ülesanne on tagada teede korrashoid oma eelarvevahenditest, mis üldistatuna moodustub omavalitsusele ettenähtud maksutuludest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, laenudest ja muust. Lisaks on riigieelarvest sihtfinantseeringuna toetatud kohalike teede hoidu, seda juba aastast 2003. Sihtfinantseeringu maht on jäänud vahemikku umbes 5-15 protsenti kütuseaktsiisi planeeritava laekumisega seotud teehoiuvahenditest,» rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda.
Ta lisas, et Tallinnale on sihtfinantseeringuna raha antud omavalitsusliitudega kokkulepitud metoodika alusel, viimased aastad on selleks suhe 5:1 vastavalt tänavatele ja maanteedele, aluseks võttes teede pikkust.
Viimastel aastatel on riigi toetus Tallinna kohalike teede remondiks tasapisi kasvanud. Nii sai Tallinn riigilt teehoiu jaoks 2011. aastaks 1 261 464 eurot, 2012. aastaks 1 860 976 eurot ja 2013. aastaks 2 690 511 eurot.
Ruuda meenutas, et lisaks riigipoolsele sihtfinantseeringule, maksutuludele ja muudele tuludele on riigieelarvest eraldatud Tallinnale Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha, näiteks Ülemiste ristmiku ümberehitamiseks. Ta lisas, et teehoiu, nagu kõigi ülejäänud kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste rahastamine, allub omavalitsuse enda seatud eelarve koostamise prioriteetidele.
«Tallinna kommunaalameti ametnikud on korduvalt pressi vahendusel väitnud, et Tallinna teehoiuks on iga-aastaselt vajalik vähemalt 30 miljonit eurot selleks, et tagada Tallinna tänavatel mõistlik teeseisund. 2013. aasta linnaeelarves oli linnaametnike info põhjal aga ettenähtud kõigest umbes seitse miljonit eurot,» tõdes Ruuda.
«See on puhtalt kohaliku omavalitsuse valikute ja prioriteetide seadmise küsimus, kas pakkuda linlastele näiteks tasuta ühistransporti ja tekitada sellega oma eelarvesse suurusjärgus 20 miljoni euro suurune puudujääk või siiski piletirahast laekuvast tulust muuhulgas rahastada ka teehoidu. Vastasel korral jõuame absurdini, et omavalitsus vähendab enne valimisi poliitilise profiidi lõikamiseks kõikide kohalike avalike teenuste hindasid, vähendab sellega teadlikult oma tulubaasi ja siis nõuab riigilt kompensatsiooni enda poolt tekitatud eelarvepuudujäägi katmiseks. Seega, linnavalitsuse poolt riigi süüdistamine Tallinna kehvas teehoius on demagoogia. Kui linna prioriteet on televisioon ja kalendrid, mitte teede korrashoid, siis on see linna enda valik,» lausus Ruuda.