Teiste taksofirmade esindajad ei kinnita Saksa Takso juhi Andrea Greeni väidet, nagu oleks Tallinnas selle aasta algusest toimima hakanud tasuta ühistransport taksosõitjate arvu kahandanud, pigem peetakse seda odavaks reklaamitrikiks.
Tasuta ühistransport pole taksofirmadele mõju avaldanud
26. veebruar 2013, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa Takso tegevjuht Andrea Green teatas eile, et alates uuest aastast, kui pealinlased saavad tasuta ühistranspordis sõita, on taksosõitude maht tunduvalt vähenenud – kahe kuuga olevat kõnekeskusesse laekunud 25 protsenti vähem väljakutseid kui eelmisel aastal samal ajal.
«Meie tegevusele ei ole see küll mingit mõju avaldanud. Inimesed sõidavad sel aastal samamoodi nagu eelmiselgi. Ei ole kuidagi tunda, et sõitjaid vähemaks oleks jäänud. Tellimuste arv on kasvavas trendis,» kinnitas Tulika Takso juhatuse liige Anne Rebane.
Küll aga olevat kolleegide avaldus ennast Tulikale tunda andnud sel moel, et nendegi dispetšeri käest olevat täna küsitud, et kas tasuta sõita saab.
Sõbra ja Krooni Takso juhatuse liige Margus Trempi hakkas selleteemalist küsimust kuuldes naerma ja kinnitas samuti, et tasuta ühistranspordil pole taksosõidule mingit mõju. «Andrea Green tahab lihtsalt oma firmale reklaami teha ja vaevalt ta isegi seda juttu eriti tõsiselt võtab,» lausus Trempi.
Ta lisas, et taksode ja tasuta ühistranspordi sihtgrupid ei kattu mitte kuidagi. Aasta alguses on inimesed tema sõnul alati kokkuhoidlikumad ja nii sõidetakse võibolla ka taksoga vähem kui muul ajal, aga seda ei saa kindlasti tasuta ühistranspordi süüks ajada.
Tallinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärna sõnul pole Saksa Takso OÜ näol üldse tegemist taksofirmaga. «Arvatavasti nad müüvad kaubamärgi kasutusõigust ja tellimusi. Nad omavad kaubamärki Saksa Takso ja ma eeldan, et nad pakuvad taksodele tugiteenust, näiteks dispetšer vahendab tellimusi. Meil puudub selle kohta igasugune ülevaade,» lausus Pärn.
Seetõttu ei taha Pärn Saksa Takso kohta midagi arvata, vaid ütleb konkreetseid firmasid välja toomata, et inimesed ei otsi enam kõige odavamat, vaid parima hinna ja kvaliteedi suhtega usaldusväärset ja turvalist taksoteenust. Mitmel põhjusel loobutakse ka selliste ettevõtete teenetest, mis on ainult nime poolest taksofirmad.
Pärn selgitas, et kui taksos on klient, siis tohib takso sõita ühissõidukirajal. Aga kui on tegemist ettevõttega, mis juriidiliselt ei ole taksofirma ja mille sõidukid ei ole seaduse mõistes taksod, siis neile ühissõidukiraja kasutamise õigus ei laiene. Niisugused firmad olevat teada ka politseile, kes ühissõidukiradadel sõitvatel autodel silma peal hoiab. «Nii ei julge need väidetavad taksod ühistranspordirajal sõita, aga klient tahab ju taksoga sõites võimalikult kiiresti kohale jõuda. Nii need tellimused ära kaovad,» lausus Pärn.
Teine põhjus, miks mõni taksofirma võib tellimustest ilma jääda, on Pärna sõnul see, et ei anta kliendile korralikku prinditud kviitungit. Järjest rohkem tehakse taksodega töösõite, mis kantakse firma kuludesse ja kui taksofirma ei anna sellist kviitungit, mida raamatupidamine aktsepteeriks, siis tellitaksegi mõne teise firma takso, sest taksodest ju puudust pole.