Tallinna linnavalitsus arutab täna seadusemuudatuse eelnõu, millega kohalik omavalitsus saaks õiguse territoriaalsete piirangute ja kauplemisaegade kehtestamiseks toitlustusettevõtetele, näiteks nõuda joogikohtade sulgemist hiljemalt kell kolm öösel.
Kesklinna valitsuse algatatud eelnõu peamiseks põhjuseks oli Tallinna vanalinnas käiv ohjeldamatu ööelu.
«Tallinnale on kinnistumas nn Briti poissmeeste paradiisi, läbupaiga maine, mida aga üks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv linn ilmselgelt ei taotle. Tallinna vanalinnas tegutseb märkimisväärne arv meelelahutusasutusi – pealinna ööelu on suures osas koondunud just sinna. Enamik meelelahutusasutusi, kes pakuvad toitlustusteenust ja serveerivad alkoholi, on avatud varaste hommikutundideni või lausa ööpäevaringselt. Tekkinud lõbulinna kuvand toob inimesi nädalavahetuse öötundideks vanalinna aega veetma ja seal esineb nii kergemaid kui ka raskemaid avaliku korra rikkumisi,» rääkis Kesklinna vanem Mihhail Korb.
«Vanalinna elanikud on sellest ööpäevaringsest pillerkaarist tüdinud. Sealseid elanikke koondava MTÜ Vanalinna Selts esindajate sõnul on olukord vanalinnas muutunud väljakannatamatuks, seltsi hinnangul oleks aktsepteeritav, kui nädalavahetustel suletakse toitlustusasutused näiteks kell kaks. Selline lahendus oleks win-win situatsioon, mis laseks vanalinlastel end oma kodudes välja puhata, kuid aitaks siiski säilitada ka huvi Tallinna kui turismilinna vastu,» lausus Korb.
«Muidugi võib väita, et meelelahutusasutuste juurde kogunenud noored ei riku lihtsalt olemasoluga avalikku korda, kuid siiski kahjustab ühtekokku tekkiv müra ilmselgelt vanalinna elanike ja ka vanalinnas majutatud turistide öörahu. Ometi on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses õigus kodu puutumatusele ning niisamuti sisaldub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis õigus kodu austamisele. Jah, ka ettevõtlusvabadus on põhiseadusest tulenev õigus, kuid seda vabadust on lubatud mõistlikel põhjustel piirata. Näiteks põhjustel, mis johtuvad avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadustest,» lisas ta.
«Näiteks tegutseb jaanuari seisuga vanalinnas 235 toitlustamisega tegelevat kauplejat, neist 80 on avatud ka peale kahte öösel. Ainuüksi 96meetrisel Suur-Karja tänava lõigul, mis piirneb Baronsi hotelli ja Karjavärava platsiga, tegutseb 12 toitlustusettevõtet – üks meelelahutusasutus iga kaheksa meetri kohta! Baronsi hotelli personali nädalavahetuste tööülesanneteks on magada ihkavate turistide ümberpaigutamine hotelli Suur-Karja tänava poolsest osast pisut vähem mürarikkama Väike-Karja tänava poolsetesse tubadesse,» tõi Korb näite.
Praegu kehtiv kaubandustegevuse seadus võimaldab tema sõnul rakendada piiranguid, näiteks lühendada toitlustusasutuste lahtiolekuaegu, kuid seda kauplejatele ühekaupa, pealegi eeldab menetlus veenvate tõendite, näiteks tervisekaitselabori läbiviidud müra mõõtmise tulemusprotokolle, politseiraporteid, olemasolu. Tõendite kogumine ja muud protseduurid võtavad aga minimaalselt pool aastat aega ning müra mõõtmise protokoll, mis tuvastaks ehitise konstruktsioonide kaudu leviva müra normide ületamise, on keeruline siduda konkreetse ettevõttega, kui näiteks ühes hoones tegutseb neid mitu.
Linnavolikogu välja pakutud kaubandustegevuse seaduse muudatus annaks kohalikule omavalitsusele seadusliku aluse piirata toitlustamisega tegelevate asutuste ettevõtlusvabadust konkreetses piirkonnas, näiteks terves vanalinnas, mingite tänavatega piirneval alal või konkreetsel tänaval. See tagaks kauplejate võrdse kohtlemise ja äriühingul oleks juba oma tegevust alustades võimalik äririski arvestades oma tegevusi planeerida. Piirkonnas juba tegutsevatel ettevõtetele tuleks kohalikul omavalitsusel anda siiski üleminekuaeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks.