1. märtsist Tallinna Keskkonnaameti poolt Põhja-Tallinnas rakendunud korraldatud jäätmevedu on tervikuna käivitunud rahuldavalt. Biojäätmete ning paberi ja kartongi mahutite tellimise kasvas märtsikuu esimese nädala jooksul kordades ning seda eelkõige tänu madalatele hindadele ja paberi tasuta äraveole.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu meenutas, et Põhja-Tallinna linnaosa jäätmevedu oli üle aasta nn vabal turul, kuna hankel kaotanud prügiettevõtted vaidlesid kohtus õiguse üle jäätmeid vedada.
«Vabaturu tingimustes ei olnud Tallinna Keskkonnaametile teada, milline vedaja millist klienti teenindas,» lisas Sarapuu. «Teadmata oli isegi millises ulatuses liigiti kogumine toimus või palju oli kliente, nn prügijäneseid, kes hoidsid kõrvale jäätmeveoteenuse tellimisest.»
Tallinnas esimesena rakendunud uus korraldatud jäätmeveosüsteem on Põhja-Tallinnas senisega võrreldes oluliselt suurenenud jäätmete liigiti kogumist.
«Biojäätmete ning paberi ja kartongi mahutite tellimise kasvu saame mõõta kordades, mida on soodustanud madalad hinnad või tasu puudumine paberi äraveol. Seoses sellega on Põhja-Tallinna prügiteenuse maht märtsi esimese nädalaga tunduvalt suurenenud,» viitas Sarapuu positiivsele.
Abilinnapea möönis, et märtsi esimese nädalaga tulid ilmsiks aastase vabaturu varjuküljed. Üsna mitmel pool on korrusmajade juurde kuhjunud äravisatud diivanid, külmutuskapid, televiisorid või ehituspraht, mis liigitu mingil moel olmeprügiks, vaid suuremõõdulise prügi äraveoks tuleb korteriühistutel tellida eraldi äravedu.
«Muidugi on meedia olnud ablas neid kuhilaid pildistama aga kuidas te kujutate ette diivani toppimist prügikasti,» küsis abilinnapea.
Põhja-Tallinnas prügiveo hanke võitnud firma Ekovir hindas mõnevõrra üle ka oma võimet sujuvalt alustada tõrgeteta linnaosa teenindamist. Esimesel nädalal esines olukordi, kus jäätmevedaja ei pääsenud objektile või ei leidnud koheselt mahuteid üles ja tekkisid viivitused graafikust kinnipidamisel. Tänaseks tegemata tööd on tehtud ja prügi veetud.
«Arvestades, et Põhja-Tallinnas ootab regulaarset tühjendamist 3700 konteinerit, neist täna 730, pean ma siiski ilmselgeks liialduseks nimetada eelmisel nädalal ligi 30 konteineri õigeaegselt tühjendamata jätmist jäätmetesse uppumiseks,» toonitas Sarapuu.
Ent ka viivitused üksikute konteinerite graafikujärgsel tühjendamisel on lepingutingimuste rikkumine. «Selgitame välja vedaja süül tühjendamata jäänud konteinerite täpse koguse ja esitame kahjunõude,» kinnitas Sarapuu. Lepingujärgne trahv ühe konteineri tühjendamata jätmise eest on 50 eurot.
Uuele korraldatud jäätmeveosüsteemile ülemineku ettevalmistamiseks alustas Tallinna Keskkonnaamet 1. veebruarist Põhja-Tallinnas teavituskampaaniat.
Majaomanikel ja korteriühistutel, kes ei ole sõlminud Põhja-Tallinnas Tallinna Keskkonnaametiga uut prügilepingut mahutite tühjendamiseks või suurjäätmete äraveoks, palub linnavalitsus seda teha Tallinna jäätmemajanduse kodulehel või elektronkirja vahendusel.