Tallinn teeb jälle kahtlaseid korterimüüke

Tallinna linnavolikogu otsustas eilsel istungil otsustuskorras müüa 163 linnale kuuluvat korterit. Otsustuskord tähendab seda, et pole mingit oksjonit ega enampakkumist, vaid korterid müüakse konkreetsetele inimestele konkreetse ettemääratud hinnaga. Ostjateks on antud juhul samades korterites elavad üürnikud.

Tallinna opositsioon: Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid aga kahtlustavad, et korterite massmüügis tehakse sohki. Esiteks seda, et linn müüb korterid liiga odavalt. Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak pakkus välja, et linn müüb korterid kokku 2,2 miljoni euro eest, kuigi turul võiks olla korterite hind üle 3 miljoni euro.

Teiseks on kahtlus, et osal juhtudel pole korteri tegelikuks ostjaks sugugi mitte see üürnik, vaid hoopiski keegi kolmas isik.

Ja kolmandaks kahtlustakse lausa poliitilist korruptsiooni või mõjutamist, sest sellised suurmüügid on Tallinnas kippunud jääma kohalike valimiste eelsesse perioodi. Aastal 2006-2007 räägiti näiteks sellest, et mitmed tollased «tänulikud» korteriostjad astusid selle peale Keskerakonda.

Poliitilise korruptsiooni tõestamine võib antud juhul olla keerulisem, aga kahe esimese kahtluse kohta (liiga odavalt ja hoopiski teistele inimestele kui paberites kirjas) võib leida tõepoolest tõendeid. Kui eile otsustas volikogu 163 korteri müügi, siis eelmise aasta oktoobris-novembris tehti samuti üks hulgimüük, kus linn müüs mõnikümmend korterit Nõmmel, Mustamäel, Kristiines, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas.

Iseenesest sättis linn nende otsuste puhul tärminiks, et üürnik peab aasta jooksul oma ostuõiguse tõestama, see tähendab, et tänaseks on suur osa neist korteritest on kinnisturegistri järgi veel endiselt linna omandis, pealegi võtavad kõik need toimingud niikuinii piisavalt aega.

Ometi, üht-teist kinnisturegistrist siiski leiab. Näiteks oli müüdud korterite seas üks Kadrioru servas Poska tänaval. Samal päeval, kui üürnik sai korteri omanikuks, tehti kohe ka järgmine tehing ning korteri omandas konsultatsioonifirma KL Partners Assets OÜ, kaks nädalat hiljem müüs firma aga korteri juba edasi, kusjuures korterile tekkis panga kasuks hüpoteek 39 000 euro peale.

Viimane näitab tegelikult seda, et pank hindas korteri väärtust minimaalselt kaks korda suuremaks kui linn müüs. Minimaalselt selles mõttes, et vara väärtus võib olla ka suurem kui hüpoteegisumma ja reeglina ongi suurem.

Seega konkreetne kaasus, kus linn müüb 20 000 ja kahe nädala jooksul vahetab korter seejärel veel kaks korda omanikku ja lõpuks müüakse vähemalt 40 000 eest.

Sarnaseid näiteid aga on teisigi, näiteks ka Kopli ja Sõle tänavalt võib leida kortereid, mida linn müüs, aga kus tehingu järel tekkisid selle vara peale 30-50 protsenti kõrgemad hüpoteegid. Samamoodi ühe Kopli tänava korteri puhul, kohe kui üürnik oli linnalt korteri ära ostnud, müüs ta selle edasi juba järgmisele inimesele.