/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2013/04/17/1695528t1he42e.jpg)
Tallinna volikogu aseesimees sotsiaaldemokraat Jaak Juske esitab sel nädalal otsuse eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks koostada septembriks Härjapea jõe tähistamise ning jõe linnaruumis osalise taasavamise keskkonnamõjude hindamise projekt.
Jaak Juske sõnul oli kuni 1930. aastate keskpaigani avatult läbi kesklinna voolanud Härjapea jõgi ajalooliselt Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja mille ääres tegutsesid tänu soodsale languse ja veevoolu hulga suhtele mitmed vesiveskid.
«Veskite juurde tekkinud tootmisüksustest kasvasid välja suured tööstuskompleksid, näiteks Tallinna paberivabrik,» märkis Juske.
«Kultuurilooliselt on oluline jõe voolsäng ja selle ääres paiknenud olulisemad rajatised linnaruumis tähistada. Tänases olukorras, kus reovett jõge sulgevasse kollektorisse praktiliselt enam ei juhita, tuleks aga kaaluda ka jõe taasavamist. Kunagise voolusängi eksponeerimine ja osaline taasavamine rikastaks ning mitmekesistaks Tallinna linnakeskkonda väga suurel määral. Hea näide ja eeskuju kunagise avatud veevooluga kanalitesüsteemi taastamisest on olemas juba Kadrioru näol,» märkis Jaak Juske.
Härjapea jõgi algas Ülemiste järvest, voolas praeguse kaitseväe peastaabi hoone ja Siselinna kalmistu kõrvalt. Kalevi spordihalli kohal asus vanasti suur tiigiveski. Sealt edasi kulges jõgi Kaasani kiriku tagant, mööda Maakri ja Kivisilla tänavat Kompassi asumisse ning siis mööda Jõe tänavat mere suunas.