Jürgen Ligi: on raske end veenda riigi rahanduse asemel Tallinnaga tegelema

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Toomas Huik / Postimees

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes on esitatud Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi kandidaadiks, ütles Tallinna Postimehe küsimuste peale, et tunneb erakonnakaaslaste valikust end meelitatuna, kuid ei tahaks rahandusministri ametit linnapea vastu vahetada.

Mida arvate sellest, et olete üks Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi kandidaat?

See teadmine võib inimlikult meelitada, aga mul oleks raske end veenda riigi rahanduse asemel ühe omavalitsusega tegelema. Loomulikult on küsimus ka eduväljavaadetes, aga olla kohalike valimiste kampaania peategelane rahandusministri ameti kõrvalt paistaks ka üsna kahemõtteline.

Miks teile Tallinna linna juhtimine ahvatlev ei tundu?

See juhtimine tähendaks alguses jõulist saneerimist - nii kultuuris, kulutustes kui struktuurides. Aga järgnev argipäev on seal väga erinev mu praeguse ameti ratsionaalsusest. Enamus ajast oodatakse  linnajuhilt emotsiooni ja innustust, väikesi igapäevarõõme, mis on hoopis muu kui suurte riiklike süsteemide timmimine.

Kuidas hindate teisi Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaate?

Laine Randjärv ja Valdo Randpere on praegu vist peakandidaadid. Mõlemas on rahvamehe tugev soon olemas, nad oskavad inimesi võluda, kui tarvis. Mõlemad teavad ka linna saneerimisvajadusi väga hästi. Mul on kahju, et neid on hakatud meedias halvustama, kuigi praeguse linnavõimu haledale piinlikkusele pakuks nad säravat muutust. Laine Randjärvel on ka kogemus Tartust, mis on alati olnud paremate mõtete linn.

Kas nende seas on keegi, kes suudaks Savisaarele konkurentsi pakkuda?

Tallinnas on tegu siiski tsivilisatsioonide kokkupõrke, mitte persoonide omaga. Kui sotsid ja valimisliidud Keskerakonna vastasrinda ära ei killusta, on kultuurivahetus võimalik. Ma küll kuulen kandideerijate seas ka mõnest nullkogemusega topisest, kelle eimillegi tegemise eest hangitud positiivset kuulsust näikse valimisliidus kasutatavat Keskerakonna asemel hoopis Toompea valitsusliidule vastandumiseks.

Sogases vees kalastab kõige edukamalt muidugi just Savisaar ja sellega on ta juba tegelema hakanud. Killustatud liidud Tallinnas ei püsi, näitab ajalugu, sealt ostetakse kogenematuid vajadusel lihtsalt välja.

Üldisemalt: kas tänastel linnas opositsioonis olevatel erakondadel tundub teie meelest olevat mingeidki võimalusi, et Keskerakonda lüüa?

Minu meelest küll, sest Tallinna paralleelmaailma likvideerimisest oleks kodanikul selgelt võita. Selleks oleks vaja suuremat üksmeelt ning muidugi valijate aktiivsust. Veel, vaja on ka topeltstandarditest loobumist meedia poolt.

Ei ole õigustust sellel pada-sõimab-katelt-klišeel ega hoiakul, et Keskerakonna vastusüüdistused teevad kriitika olematuks. Keskerakond kuritarvitab seda kõike ja tema valija ei küsi talt midagi.

Teede remonti asendab näiteks kohtuskäik ja süüdistus, et riik ei anna raha. Meedia ei küsi kunagi, kuhu jääb regionaalpoliitika või kas mitte Tallinn pole teistest niigi rikkam, sealhulgas suurte riiklike kulutuste toel.

Või võtame debatikäsitlused - vaatamata provotseerimistele on riigikogu vaidlused väga talitsetud ja igavaid, aga lugejale on loodud pilt üleolevusest ja ülesõitmisest. Tegelikke jõhkrusi Tallinna volikogus ei mainita, need oleks kui normaalsus. Või siis loeme pidevalt vandenõuteooriaid «parteide» rahastamise teemal olukorras, kui Eesti reeglid on juba pikemat aega väga ranged ning  riigivalitsemine objektiivselt võttes korruptsioonivaba.

Tõelised korruptsiooniskandaalid Keskerakonnaga sumbuvad tema valija vähenõudlikkusesse ja «tasakaalustatud» ajakirjandusse, mis arvab oma mõtteks kõigi sarnaselt sopaseks määrimist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles