Ehitusinseneride väitel ei ole majade katused üldjuhul mõeldud praegusele lumeuputusele, räästas rippuvatele hiidpurikatele ega kaugele üle katuse serva ulatuvatele lumekarniisidele.
Paks lumi ja hiidpurikad võivad katuse purustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiglaslikud jääpurikad, tohutud lumemütsid ning katuseräästaist allarippuvad lumekarniisid on küll kenad vaadata ja pildistada, kuid võivad katuse kergesti lõhkuda.
Inseneribüroo Printsiip konstruktori Tõnu Peipmani väitel on Põhja-Eestis lubatava lumekihi paksus kuni 30 kraadise kaldega katustel pikemalt seisnud tiheda lume puhul 40 sentimeetrit. Värskelt sadanud või mõned päevad seisnud lund võib niisugustel katustel olla kuni 60 sentimeetrit.
Peipman lisas, et need arvud kehtivad alates 1990. aastast ehitatud hoonetele, juhul kui katusearvutused on teinud konstruktor. Eestis antakse aga ehitusluba arhitektuurse eelprojekti põhjal ning suur osa eramutest ongi ehitatud konstruktorit kaasamata. Sel juhul tuleks eraldi määrata katuse kandevõime, mille järgi saab juba määrata lubatud lumekihi paksuse.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professori Karl Õigeri väitel on suure lumekoormuse tõttu kõige avariiohtlikumad kerged teras- ja puitkandjatel lamedad või väikese kaldega katused, mida paigaldatakse lao- ja tööstushoonetele, spordihallidele, bensiinitanklatele ja muudele sellistele rajatistele.
Professor selgitas jääpurikate tekkimist nii, et kui katuse soojapidavus on väike, siis katuse soojenemisel null-kraadini hakkab lumi sulama ja räästale valguma ning külmub seal jääks. Niimoodi purikad aina kasvavadki. Seega peaksid katused olema korraliku soojapidavusega.
«Kui majal on pööning, siis peaks seal olema sama temperatuur kui väljas,» kinnitas Õiger. «Sel juhul ei sula lumi katusel ja ei teki ka purikaid. Pööningud võiksid olla tuulutatavad. Teine võimalus purikatest lahtisaamisel on katuse räästasse elektrisooojustuskaabli paigaldamine. Vanade majade puhul ilmselt muud võimalust polegi. Soojustuskaabel on ainuke võimalus ka vihmaveetorude ja katuserennide külmumise vältimiseks.»
Õigeri sõnul võivad paneelmajade räästasse tekkida jääpurikad ka siis, kui viimase korruse rõdu uks või aken on lahti ja tubane soe õhk liigub ülespoole ning katusel olev lumi hakkab sulama.
Professor ütles, et Nõukogude ajal kontrolliti ühiskondlike ja tööstushoonete katuseid kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Praegu tuleks samuti toimida, kasvõi kord kahe aasta jooksul, kuid tema nõuannet ei ole siiani keegi tõsiselt võtnud. Eriti tähelepanelikult tuleks jälgida just vanu kergkatuseid, sest Nõukogude ajal olid koormusnormid praegustest väiksemad.
Lume ja purikate eemaldamine katuselt
Mehaanilisel eemaldamisel tuleb vältida katusekatte kahjustumist (külmaga muutub katusekate eriti rabedaks).
Lume sulatamisel tuleb vältida selliseid keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadevete süsteeme.
Tuleb vältida äravoolulehtrite ja katuserennide ummistumist ja külmumist.
Lume katuselt eemaldamisel ning jääpurikate lõhkumisel tuleb tagada töid tegevate ja muude isikute turvalisus.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium