Amuuri tiiger Brontost võib saada topis

Loodusmuuseumi direktori Maris Laja sõnul peavad loomaaia veterinaarid esmalt kindlaks tegema, millises seisus Bronto nahk on, kas sellest saab üldse topist teha. Teatavasti oli tiiger viimasel ajal haige, tal avastati peensooles kasvaja ning ta kaotas ligi poole oma kehakaalust. Järgmisel nädalal peaks selguma, kas Brontost saab topise teha.

Laja mainis, et loodusmuuseum saab ikka aeg-ajalt loomaaialt elukate nahku, millest topiseid teha. Üks kuulsamaid oli jääkaru, mis ehib praegu muuseumi ekspositsiooni.

Ta lisas, et loodusmuuseumis töötab oma taksitermist, kes topiseid teeb, mistõttu ei ole vaja suure raha eest vastavat teenust sisse osta. Küll tuleb kas USAst või kuskilt mujalt osta mannekeen, kunstsilmad ja -hambad ning muud materjalid, millest topis kokku panna. Jääkaru puhul maksis kogu see kraam umbes 40 000 krooni. Bronto topise maksumuse kohta ei osanud Laja veel hinnangut anda.

Maaülikooli kogude kuraator Eha Järv kinnitas, et ülikool on loomulikult huvitatud Bronto skeletist.

«Viimasel ajal oleme Tallinna loomaaiast saanud järjest erinevaid loomi,» ütles ta. «Praegu paneme kokku ühte vööthüääni, tudengid panevad kokku puumat ning lumeleopard ootab kastis oma järjekorda.»

Järv märkis, et kui Tallinna loomaaias on midagi huvitavat, siis sealne veterinaar helistab maaülikooli ning annab sellest kohe teada. Samamoodi kuulis ülikool ka Bronto surmast.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et Bronto-suguste loomade maistel jäänustel on teaduslik väärtus. Seetõttu ei tule kõne allagi looma surnukeha lihtsalt maha matmine.

«Seda me ei tee, et oleks haud, kuhu Bronto austajad lilli tuua saaksid, kuigi inimesed on niisuguseid kirju meile saatnud,» märkis Kaal. «Kui mõned aastad tagasi meie jääkaru ära suri, siis saime ikka päris hulga niisuguseid kirju. Vaata, et oleksime isegi ausamba pidanud püsti panema.»

Viieteist aasta vanuses igavestele jahimaadele läinud Bronto saabus Moskva loomaaiast Tallinna paariaastasena. Ta oli ainuke isane amuuri tiiger siinses loomaaias. Temast jäid maha elukaaslane Speiga ning tütar Brita, kes peavad edaspidi ise hakkama saama.

Kaalu sõnul käis Bronto vahepeal ka Riia loomaias «pulmareisil». Mõned tema järeltulijad on Tallinna loomaaed rahvusvahelise loomade vahetamise programmi raames laia maailma saatnud. Kui palju Brontol kokku järeltulijaid võis olla, ei osanud Kaal peast isegi öelda.

«Kuna tiigrite elutingimused on meil praegu umbes Mustamäe ühiselamu moodi, siis esialgu me uut isast tiigrit muretsema ei hakka,» mainis direktor. «Kui saame kavandatud tiigrioru valmis, alles siis on võimalik uus isasloom hankida. Praegu saame aga kahele emasele tiigrile senisest lahedamaid elutingimusi pakkuda.Tiigrioru valmimine seisab praegu aga ainult raha taga. Sama mure on meil ka jääkarude ekspositsiooniga. Arengukavas on kõik need rajatised sees, aga kava täitmisega oleme raha puuduse pärast maha jäänud.»

Kaalu sõnul on Bronto lahkumisest loomaaiatöötajatel ning kindlasti ka külastajatel kahju, aga midagi polnud teha, sest kasvaja oli ikka päris pirakas. Kui oleks looma isegi opereeritud, siis ka see ei oleks tema eluiga eriti palju pikendanud.