Tagasi
«Tuleks käituda riigimehelikult. Kui on mõistlikud ettepanekud, siis tuleks need hoolimata erakondlikust kuuluvusest vastu võtta,» ütles Viks ETV saates «Foorum».
Ta leidis, et vaidlus on läinud selgelt poliitiliseks, kuid asju peaks saama lahendada teistmoodi kui praegu.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula leidis, et küsimus on sisus ning asjal pole poliitilist mekki man. «Probleem on olnud õhus alates poolest märtsist juba.»
«Poliitiliseks läks kõik sellest hetkest, kui Keskerakond või Tallinna linn ütles, et nüüd lapsed lähevad tänavale. 1985. aastast on ruutmeetri nõudud olnud enamvähem sarnased, ehk 2,5 ruutu mängimiseks ja 1985. aastal ka magamiseks. Need on läbi aja olnud ühesugused, erinev on olnud nõutud laste arv rühmas, 1996. aastal tulid need numbrid alla,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur.
«Kui siiamaani tõlgendati kohalolevate laste arvu järgi ruutmeetreid, siis nüüd registris olevate laste arvu järgi,» ütles Mailis Reps Keskerakonnast.
«Pindala arvestuse aluseks on rühma registreeritud laste arv - sellist märkust eeskirjas enne polnud,» rõhutas Pajula.
Minister jäi seda meelt, et ka varem on arvestust peetud registreeritud laste arvu järgi, sest selline on seaduse mõte, mitte aga kohal käivate laste keskmise arvu järgi.
«Kui seadust annab eri moel tõlgendada, siis tulebki seda ju täpsustada, et ei saaks enam kümnel eri moel tõlgendada,» leidis Viks.
«Uute lasteaedade ehitamine on libedale teele minek, see pole tõeliselt probleem, et lasteaiad oleksid ülerahvastatud. Umbes pooled lapsed käivad pidevalt kohal, pooled siis ajuti ei käi, haiguse tõttu vm põhjusel. Meie uuringud on näidanud, et ülerahvastatust reeglina ei ole,» kinnitas Pajula.
Esimesele saateküsimusele, kas terviseameti nõuded lasteaedadele olid liiga karmid, vastas jaatavalt 50,7 protsenti ning eitavalt 49,3 protsenti 653 saatesse helistanust.
Saate teisele küsimusele, kas Tallinn on nn lasteaiatülis õigesti käitunud, vastas jaatavalt 39,6 protsenti ja eitavalt 60,4 protsenti 1905 helistanust.
