Abilinnapea Merike Martinson vastas sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Tallinna linnavolikogu liikme Hanno Matto arupärimisele, kuidas katta Ida-Tallinna Keskhaigla kahjum ning millest on tingitud tööjõu voolavuse rekordiline kasv.
Martinson selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla kahjumi tagamaid
1. september 2014, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2012 majandusaasta kahjum ulatus 2,8 miljoni euroni. Eelmiste perioodide summeeritud kahjum ületas 10 miljonit eurot. Lisaks tõusis tööjõu voolavus 2013 aastal rekordilise 19 protsendini; hooldajate hulgas 33,3%, õenduses 16,9% ning arstidel 8,4%,» kirjutas Matto ning küsis, mille arvelt on planeeritud ITK senise kahjumi katmine ja mis aastaks on planeeritud jõuda majandustegevusega jooksvasse kasumisse.
Veel uuris Matto, kas ITKs teostatakse regulaarselt töötajate rahulolu uuringuid ning millest võis olla tingitud tööjõu voolavuse kasv 2013. aastal.
Abilinnapea Merike Martinson vastas Mattole, et Ida-Tallinna Keskhaigla töötas intensiivselt ka majandussurutise kõrgajal, mistõttu aastate vältel kogunes mitme miljoni euro eest raviarveid, mille eest Eesti Haigekassa tasus mitte hinnakirja järgi, vaid koefitsendiga 0,3 hinnast.
Martinson tõdes, et kulude kokkuhoid sel perioodil polnud piisav, ent puudus võimalus kulude juhtimiseks kliinikute kaupa. «Pärast finantsjuhi vahetust on need puudused kõrvaldamisel. Kahjum kartakse tulevaste perioodide kasumi arvelt. 2014. aastal on planeeritud majandustegevusega jõuda 0 kahjumi/kasumini ja järgnevatel aastatel väikese kasumini,» selgitas Martinson. Ta lisas, et järgnevate aastate tegelikku tulemit mõjutavad ka haiglast mitteolenevad põhjused nagu meditsiinitöötajate miinimumpalga kokkulepped ja haigekassa hinnakujundus.
Vastuseks töötajate rahulolu uuringute küsimusele ütles Martinson, et viimane rahulolu uuring toimus haiglas 2012. aasta kevadel ja järgmine on plaanis 2015. aastal.
Tööjõu voolavuse kasvu kohta teadis Martinson vastata, et arstide voolavus on valdavalt seotud valveid tegevate residentidega, kes õppetsükli lõpus lepingu lõpetavad. «Tööjõu voolavust õdede ja hooldajate seas mõjutasid töötasude madalam konkurentsivõime võrreldes teiste tervishoiuasutustega, sh esmastasandi tervivishoiuga ning töö intensiivsuse tõus,» vastas Martinson ning lisas, et ka voolavuse analüüsist ilmneb, et 40% lahkujatest olid osalise tööajaga töötajad, kes parema võimaluse tekkimisel liiguvad sinna, kus on paremad tasustamise tingimused.
«Haigla on igati toetanud arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastel ajutist töötamist suvekuudel, kui sellel on paratamatult negatiivne mõju tööjõu voolavuse statistikale,» ütles Martinson oma vastuses ja tõi näiteks, et ka kiirabiteenuse lõpetamine 2013. aastal ja sellega seosnenud töötajate üleminek avaldas statistikale mõju. Tugistruktuurides on aga märgatav majanduspersonali lahkumise seos töötajate vanusega.