Muinsuskaitse päästab linnahalli ainulaadse gobelääni

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lagunenud tagatrepp viib müüri taha kuhjatud prügihunnikuteni.
Lagunenud tagatrepp viib müüri taha kuhjatud prügihunnikuteni. Foto: Peeter Langovits

Remondi ootel vinduvas Tallinna linnahallis ootab paremaid aegu mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma mastaabis unikaalne kunstiteos – 500-ruutmeetrine gobelään.
 

Selle aasta algusest lõplikult suletud linnahall näeb nii seest kui ka väljast välja üsnagi trööstitu. Hoone fassaadi on enda omandiks võtnud spreivärvidega vandaalid, maja sisemust aga õgib aeglaselt, kuid halastamatult niiskus, sest pärast sulgemist köetakse linnahalli vaid nii palju, et sees plusskraadid oleksid.

«See niiskus kindlasti kiirendab hoone lagunemist. Talvel külmaga laguneb kütmata ja niiske maja tunduvalt kiiremini,» möönis linnahalli haldusjuht Leo Lõoke.
Linnahalli lagedelt koorub värv lahti, sest sisetingimustesse mõeldud värvid ei kannata nii suurt niiskust lihtsalt välja.

Kui linnavõim otsustaks praegu linnahalli uuesti ürituste jaoks avada, poleks see lihtsalt võimalik, sest niiskus on hoone interjööri juba nii kõvasti laastanud.

Eesti Kunstnike Liidule teeb muret Enn Põldroosi loodud, arvatavalt maailma suurima gobelääni «Inimeste elu» saatus. 10 x 50 meetri suurune taies, mis on linnahalli kontserdisaali eesriideks, ripub praegugi lava ees, sest kusagile mujale pole võimalik seda paigutada.

«Gobeläänil võiks koht ja otstarve olla ka renoveeritud linnahallis – kas oma esialgses funktsioonis või iseseisva ruumi-taiesena fuajees, konverentsikeskuses või mujal,» soovitab kunstnike liidu president Jaan Elken linnapea Edgar Savisaarele saadetud kirjas.

Selgub, et kunstnike mure on asjatu, sest ametnike mõtted liiguvad sama rada ja peatselt jõutakse ka tegudeni. Kuna gobelään on loodud just linnahalli suure saali jaoks ja kusagil mujal oleks selle eksponeerimine pea võimatu, siis peaks see jääma oma praegusele kohale.

«Seal on see rippunud valmimisest alates. See on sinna projekteeritud, sinna valmistatud, neid perspektiive tajudes kunstniku poolt kavandatud. Nii et ega sellele mingit asenduskohta ei ole,» nentis kultuuriväärtuste ameti kultuuriosakonna juhtivspetsialist Ene Vohu.

Ta lisas, et kuna linnahalli suur saal peab ka pärast renoveerimist olema samasuguse kujuga, ei peaks ka gobelään arendajale kuidagi ette jääma. Vaid gobelääni eemaldamine ja hoiustamine remondi ajaks saab olema keeruline, kuid mitte võimatu.

Eesriie kaalub umbes poolteist tonni, koos selle tagaküljele õmmeldud tulekindla kangaga isegi kuni kaks tonni. See on kokku õmmeldud 15 paanist, mida on põhimõtteliselt võimalik lahti harutada ja paani kaupa kusagile hoidlasse panna.

Selleks, et gobelään pärast renoveerimist taas oma kohale pandaks, ei ole vaja seda eraldi kaitse alla võtma hakata. Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialisti Viive Leitsari sõnul piisab sellest, kui linnahalli muinsuskaitse eritingimustesse eraldi sisse kirjutada gobelääni säilimistingimused.

Senised eritingimused olevat nagunii juba aegunud ja nende asemele tuleb koostada uued, mis tagaksid ka linnahalli suure saali eesriide kui olulise sisekujunduselemendi säilimise. Ja sellega kultuuriväärtuste amet juba tegeleb.

Linnahalli vaevad

•    15. aprill 2009. Tallinna linnavolikogu annab nõusoleku alustada läbirääkimisi linnahalli tulevase arendamise üle ettevõttega Tallinn Entertainment LLC. Tallinn Entertainment LLC omanikud on võrdsetes osades RSL Capital, GF Capital Management & Advisors ja Remi International. RSL Capital kuulub kosmeetikakuninganna Estée Lauderi pärijale Ronald S. Lauderile.

•    8. mai 2009. Abilinnapea Taavi Aas kirjutab Ameerika Ühendriikides Ronald S. Lauderiga alla linnahalli ümberkujundamise lepingu põhitingimuste projekti. Selle järgi on Lauder nõus paigutama linnahalli kordategemisse umbes miljard Eesti krooni.

•    23. mai 2009. Linnahalli jäähall lõpetab tegevuse.

•    1. jaanuar 2010. Suletakse linnahalli kontserdisaal.

•    15. jaanuar 2010. Koondatakse 16 linnahalli töötajat, säilib 11,5 töökohta.

•    19. veebruar 2010. Rahandusminister Jürgen Ligi teatab, et valitsus ei kavatse linnahalli renoveerimiseks võetavale laenule garantiid anda.

•    26. august 2010. Linnavolikogu kiidab heaks lepingu, millega Tallinna linn asutab koos Tallinn Entertainment LLCga võrdväärse partnerina ühisettevõtte linnahalli renoveerimiseks.

Allikas: postimees.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles