Prisma peremarket on muutunud omamoodi rahavahetuspunktiks, sest paljud inimesed ostavad 500-krooniste rahadega, vastu saavad aga eurosid. Stockmanni kliendid maksavad aga suurte eurokupüüridega.
Poed on muutunud rahavahetuspunktideks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prisma avalike suhete juht Kadri Lainas kinnitas, et kui eelmisel aastal oli kaardimaksete osa keti poodides 60 protsenti, siis nüüd vaid 40. Paljud inimesed tasuvad ostude eest 500- ja 100-krooniste rahadega – ju siis on eesmärk niimoodi kroonid eurodeks vahetada.
Samas kinnitas Lainas, et Prisma kauplustes ei ole euromüntidest küll puudu tulnud. Kui mõnes kassas peakski nii juhtuma, siis tuuakse peakassast münte juurde.
Stockmanni kaubamaja direktor Marge Turner sõnul on tähelepanuväärne see, et paljud ostjad tasuvad suhteliselt väikeste ostude eest suurte eurokupüüridega. Ilmselt tahavad raha väiksemaks vahetada.
«Eurosentide lugemine kassas ei ole meil kindlasti järjekordi pikendanud, kõik on üllatavalt sujuvalt läinud,» ütles Turner. «Meie majas on aga praegu allahindluste aeg, mistõttu on rahavst palju küll.»
Ka Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kinnitas, et kõige sagedamini maksavad ostjad kassas 500- või 100-krooniste kupüüridega, tagasi antakse inimestele aga kõige enam 1-euroseid ja 20-sendiseid münte. Selveri kauplused arvestasid juba varakult suurema sularahakäibega aasta esimestel nädalatel ning sellest lähtuvalt varuti ka münte piisavas koguses.
«Kassapidajate sõnul on üleminek eurole läinud sujuvamalt kui kardeti,» ütles Vilu. «Kahes vääringus arveldamine vajab pisut harjumist ning nõuab rohkem aega, seetõttu tegutseb Selver praegu tavalisest ligi kaks korda suurema meeskonnaga.»
Vilu sõnul on mõeldud ka sellele, et suurtes Selverites võiks mõni kassa ainult kaardimakseid vastu võtta. Sellest mõttest on siiski loobutud, sest ostjad ei pruugi kassa juures vastavat silti märgata ning siis on pahandust palju.
Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid ütles, et nende poodides euromüntide puudust siiani küll tekkinud ei ole. Algselt tellitud müntide kogusest on praegu alles umbes 70 protsenti.
«Üks probleem on selles, et meil ostetakse ikka veel päris palju väikeste kroonide eest,» ütles Erilaid. «Näiteks eile nägin ise, kuidas üks ostja tuli kahekrooniste pakkidega. Panka ilmselt ei viitsinud inimene minna ja tuli poodi. Müüjal võtab aga niisuguse raha lugemine palju aega ning järjekord võib venida.»
Täna pärastlõunal töötas Rocca al Mare Prismas üheksa kassat, järjekorrad pikad ei olnud. Pensionärist Jevgenia Petmanson ütles, et tema võttis veel vanal aastal pangast niipalju kroone välja, et saab jaanuaris kaks nädalat nendega poes maksta. Pärast seda hakkab eurosid kasutama.
Euro ajal esimest korda poes käinud Greta Vaus tasus kassas oma ero stardipaki rahaga, kuid sellest ei piisanud ning ülejäänud osa arvest tuli kaardiga maksta.
«Seekord maksin veel kroonides, kuid üldiselt on mul ükskõik, kuidas tasuda,» ütles kaupa kotti ladunud Kati Ambo-Vaher. «Aga kassapidaja teenindamine oli igati professionaalne, seetõttu ei tulnud ka järjekorras kaua seista.»