Tagasi
«Ma ei ole siiani aru saanud, miks oli vaja aasta algusest tallinlastele maamaksu eest kaks ja pool korda suurem arve saata,» kirjutas oravapartei linnavolikogu fraktsiooni esimees Remo Holsmer äsja avatud Tallinna-teemalises blogis www.tallinlane.ee.
«Maksutõusu said tuntavamalt omal nahal tunda kõigi eramajade elanikud ja korteriomanikud kesklinnas,» lisas ta.
Holsmeri sõnul on iga maksutõusu puhul oluline, millise uue avaliku teenuse inimene selle eest vastu saab.
«Vajadusest suunata raha kanaliseerimisse ei kannata muidugi mingit kriitikat, sest maamaksust linnaeelarvesse laekuvatel summadel pole küljes silti, kuhu raha peaks minema,» lausus ta. «Ise oleksin otsinud võimalusi kulude vähendamiseks, aga see selleks.»
Holsmeri sõnul pole ta täielikult maamaksu vastu ega pea õigeks, et mõnes Tallinna kesklinna magusas paigas võiks inimene ilma mingisuguse kuluta pidada võssa kasvanud maatükki.
Aasta alguses tõsteti maamaksu määra 1,5 protsendini maa maksustamise hinnast (eelmisel aastal oli see 0,6 protsenti), mille tulemusel oli näiteks Nõmmel oli 972 m² krundi maamaks eelmisel aastal 1354 krooni, kuid sel aastal 3934 krooni, kirjutas ta.
«Linnavalitsus valmistab parasjagu volikogule ette järgmise aasta linnaeelarvet ning uue maksumääraga saaks seal juba arvestada,» märkis Holsmer. «Rääkimata tekitatud ebaõigluse lõpetamisest.»
Holsmer tõdes ka seda, et 1999. aastal oli praegune linnapea Edgar Savisaar suurim maamaksu tõusu vastu protestija. Toona tõstis Jüri Mõisa linnavalitsus maamaksu 1,2 protsendini maa maksustamise hinnast ning Savisaar ütles siis: «Te suurendate poole võrra kõige ebavõrdsemat maksu ja diskrimineerite sellega üht liiki vara omanikke.», kirjutas Holsmer.
