Hipodroomi saatus otsustatakse enne suvepuhkusi

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna hipodroom.
Tallinna hipodroom. Foto: Toomas Huik

Suure tõenäosusega langetab Tallinna linnavolikogu veel enne suvepuhkust otsuse Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu kohta, mis näeb ette praeguse hipodroomi alale elurajooni ehitamise.


Kuna planeering on tekitanud vaidlusi ning selle vastu võitlevad aktiivselt mitu kodanikeühendust, kutsus volikogu linnamajanduskomisjoni esimees Anu Hallik-Jürgenstein kolmapäevaks volikokku asjast huvitatud osapooled, et kõik saaksid oma seisukohti selgitada.

Hipodroomi säilitamist soovib kaheksa kodanikeühendust, keda esindanud arhitekt Toomas Paaveri sõnul ei puuduta vastuväited planeeringulahendust. «See sobib kindlasti kesklinnalikku piirkonda, just niiviisi peakski planeeringuid tegema ja see on väga hea näide. Aga kodanikeühendused on esindanud tõsised küsimused selle kohta, et kas selle planeeringu kehtestamise otsus tuleks teha just siin ja praegu,» rääkis Paaver.

Kesklinnas on tema väitel väga palju tühja maad, mida võiks arendada. «Kui meil on siin toimiv hipodroom, kas seda on vaja siis esimeses järjekorras täis ehitada? Sellistele küsimustele pole kodanikeühendused vastuseid saanud,» rääkis Paaver. Samuti heitis ta ette liigset kiirustamist planeeringu menetlemisega.

Hipodroomi ala arendamisega tegeleva Alfa Property üks omanikke Jaan Manitski laiutas selle peale vaid käsi. «Ma olen selle projektiga tegelenud neli ja pool aastat. Kus siin see kiirustamine on?» küsis ta.

«Asja kokku võttes: kodanikeühendused arvavad, et linnavolikogu ei peaks seda planeeringut kehtestama. Võibolla võib see teema kunagi kaugemas tulevikus uuesti üles kerkida,» resümeeris Paaver.

Linnavolinik Ants Leemets ütles, et ei mõista neid, kes ütlevad et Tallinn peab hipodroomi säilitama. «Tulge mõistusele! Kunagi oli see äärelinn, trollide lõpp-peatus. Täna on see ala, kuhu inimesed ei pääse, see on üks õnnetu koht Tallinnas. Kui kellelgi on sisulisi argumente, et seal planeeringus on midagi valesti, siis seda võiks arutada,» ütles Leemets.

«Me kaalume seda projekti enne volikogu istungit hoolikalt, aga sellest seisukohast, kas see on õige ja hästi koostatud. Mitte seda, kas arendajal on õigus arendada või kas me tahame hipodroomi Tallinna jätta. Sellist hipodroomi, nagu seal täna on, pole kellelgi meist vaja. Parem ongi, kui see ala ümber planeeritakse. Linnavolikogu asi on vaadata, et see planeeritakse õigesti,» lisa ta.

Hallik-Jürgensteini sõnul tuleb hipodroomi ala kindlasti korda teha. Ta selgitas, et pärast planeeringu kehtestamist korraldatakse piirkonnale mitu avalikku rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi ning nende käigus on ka kõikidel linlastel ja kodanikeühendustel võimalik oma arvamust avaldada, et leida planeeritavale alale võimalikult hea lahendus.

«Kindlasti tuleb arvestada erinevate osapoolte arvamustega, ka kohalike elanike omadega. Ühtlasi on oluline, et kõik arendajad suhtleksid juba algfaasis asjast huvitatud osapooltega, mis aitaks paljud küsimused lahendada juba nende tekkimisel. Seejuures tuleb arvestada, et vastuväited peavad olema piisavalt põhjendatud ja nõudmised võimalikult konkreetsed, mis annaksid aluse kompromisside tegemiseks. Lahenduseni ei vii seisukoht, et linnaruumis ei tohiks üldse mitte midagi arendada,» ütles Hallik-Jürgenstein.

Linnavolikogu menetluses olev detailplaneering näeb praeguse hipodroomi asemele ette elamurajooni, mille kinnistust ligi poolele on kavandatud erinevad sotsiaalobjektid, sealhulgas lasteaed, perekeskus ja mitmed spordirajatised.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles