Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku panna enampakkumisele Raplamaal asuv Lümandu mõisa kinnistu.
Tallinn valmistub mõisakompleksi müügiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavolikogu otsuse eelnõu järgi on avalikul kirjalikul enampakkumisel müüdava Raplamaal Märjamaa vallas Lümandu külas asuva ligi 3,7 hektari suuruse Lümandu mõisa kinnistu alghind 118 270 eurot.
Lümandu mõisa kinnistu on kantud Tallinna linna omandina kinnistusregistrisse 17. augustil 2005, maatüki valitsejaks on Tallinna spordi- ja noorsooamet. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100 protsenti ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu paikneb täies ulatuses kinnismälestise kaitsevööndis ja osaliselt Kohatu hoiualal, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustiku Kohatu loodusala koosseisu.
Kinnistu pindalast umbes pool on kaetud metsaga, teise poole moodustab mõisahoonete lähedusse jääv võsastunud mõisapark. Kinnistul paikneb Lümandu mõisa hoonete kompleks, mille koosseisu kuulub mõisa peahoone, valitsejamaja, laut ja tõllakuur-talli varemed ning mõisa ait linnusemüüride ja keldriga, mis ei ole ehitisregistris registreeritud.
Kinnistu paikneb Tallinnast umbes 60 kilomeetri kaugusel, Märjamaa, Turba ning Riisipere alevikest umbes 15–20 kilomeetri kaugusel.
19. sajandi I poolest pärinev, arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lümandu mõisa peahoone on aastaid tühjalt seisnud ja vajab kapitaalremonti. Viimati püüti mõisa peahoonet taastada ja tehniliselt uuendada 1981. aastal, kui sai valmis mõisa hoonetekompleksil rajanev tollase Tallinna Spetsialiseeritud Autotranspordibaasi õppe- ja puhkekeskuse projekt, ent alustatud ehitustegevus jäi pooleli.
Mõisa ait on ehitatud keskaegse vasallilinnuse varemetele, mille müüristik võib pärineda 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest. Hoone on 1980. aastate keskel ümber ehitatud ning rahuldavas seisukorras. Lümandu mõisa ait linnuse müüridega (15.–19. saj) on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Arhitektuurimälestisteks tunnistatud Lümandu mõisa peahoonele ja mõisa aidale linnusemüüridega on kehtestatud ühine kaitsevöönd.
Mõisa peahoonega samal ajal rajatud mõisavalitseja maja on 1980. aastate keskel põhjalikult ümber ehitatud. Laudahoone renoveeriti eesmärgiga muuta see katlamajaks. Tõllakuur-tall ei ole säilinud, hoonest on alles vaid paekivist välismüürid.
Vastavalt Rime Kinnisvara Vahenduse AS eksperthinnangule on Lümandu mõisa kinnistu turuväärtus 118 270 eurot.
«Lümandu mõisakompleksi hooned on aastaid kasutuseta seisnud ning on äärmiselt amortiseerunud,» tõdes abilinnapea Eha Võrk . «Hoonete kasutusele võtmine eeldab suuremahulisi investeeringuid.»
Võttes arvesse mõisakompleksi asukohta, ehitiste suhtes kehtestatud muinsuskaitselisi piiranguid ning hoonete tehnilist seisukorda, ei pea Tallinn amortiseerunud mõisakompleksi ehitiste renoveerimist ja ümberehitamist otstarbekaks.
«Paraku ei kõlba Lümandu mõisakompleks Tallinna linna ülesannete täitmiseks, seega on kinnistu võõrandamine põhjendatud,» nentis Võrk.