Jaan Mölder – Paldiski kroonitud kuningas

Suurem osa eestlasi seostab Jaan Möldri nimega tema poega, autoralli MM-sarjas kaasa lööva rallisõitjaga. Vana Mölder on viimastel aastatel ise rohkem tagaplaanil olnud – tegeleb tasapisi poja karjääriga, lööb kaasa autospordi liidu juhatuses, mängib kolm korda nädalas korvpalli, eelistab viskit kokakoolaga ning nokitseb Paldiskis.

Paldiskis on Mölder aga kuningas, kelle valitsusajal on linn tundmatuseni muutunud.
Kes territooriumi suuruselt Eesti teises linnas viimati neli-viis aastat tagasi käis, see ei tunne enam paika äragi. Majad on korda tehtud, kurikuulus Pentagon maha lõhutud, linnaäär tööstushooneid täis ehitatud ja mida kõike veel tehtud.

Mölder ei tee ise ka saladust, et linn on tahetud korda teha ja selle nimel on opositsioon linnas teadlikult maha surutud. Eelmise kümnendi lõpus rakendati volikogus skeemi, kus linnapea jäeti pikalt valimata. Nii muutus volikogu koosseis töövõimetuks ja ametisse nimetati nende asemel uued liikmed.

Süüdistused saadavad

Et opositsioonil oli volikogu esimeses koosseisus kuus inimest, kuid järgmisesse oli määrata vaid kolm, sai Mölder enda kätte 13 volikogu kohast kümme. Asja konks peitus tõigas, et opositsioonil ei oleks olnud rohkem inimesi, keda volikokku saata, ja Möldri meeskond oli volikogu täielikult enda kätte saanud.

Praegu meenutab Mölder toonast skeemi kerge muigega ning kinnitab, et tema eesmärk on kogu aeg olnud linnaelu arendada. Sama eesmärk oli mehel ka 1994. aastal linna etteotsa asudes, kui linnarahva moodustasid 7500 inimest, kellest vaid 64 olid Eesti kodanikud ja 42 rääkisid eesti keelt.

Enne Paldiskisse saabumist tegutses Mölder aastaid meditsiinivallas, olles kirurg ja hiljem legendaarse Seppo kliiniku haldusjuht. Samuti on mees aastate jooksul kätt proovinud eraärides ja kuulub praegugi mitme firma juhtorganisse. Neist kõmulisim on tänaseks suurtesse raskustesse sattunud Onistari nõukogu liikme koht.

Ka Paldiskis on teda saatnud kõikvõimalikud skandaalid ja süüdistused, millest mõne tagajärjel on Mölder linnajuhtimisest justkui taandunud. Kriminaalsüüdistusigi on tulnud tal korduvalt taluda, kuid süüdi ei ole meest kunagi mõistetud. Ise peab ta neid rohkem pahatahtlike vastaste sepitsusteks, millega on püütud ühel või teisel põhjusel talle ära teha.

Möldri kunagisi üks suuremaid vihamehi, kelle vastne linnapea on oma au teotamise ja laimamise pärast ka kohtusse kaevanud, kunagine linnavolikogu liige ja praegune Videviku peatoimetaja Ants Tamme on siiani veendunud, et päris omakasupüüdmatult Mölder siiski linna ei valitse.

Nii räägib Tamme loo Rootsi investorist, kes olla kord linnapea Möldri juurde juhatatud, et võimalikust investeeringust rääkida. Hiljem oli sama investor oma juhatajatele aga imelikult otsa vaadanud ja andnud mõista, justkui oleks temalt investeeringu tegemise eest teatavat sorti teeneid vastu küsitud.

Samasuguseid jutte on räägitud ka varem ja ühes süüdistusi tagasi lükkava Möldriga on seda teinud ka õiguskaitseorganid. Viimased on uurinud näiteks seda, kas Mölder jättis linnajuhina sihilikult osa makse maksmata, eelistades selle asemel renoveerida linna soojatorusid ja soetada katlamajale kütust. Tegelikult oli linn teinud ettemakse ega olnud midagi võlgu.

Elanike usk püsib

Möldrile on süüks pandud ka linna korterite ebaausat müüki oma soosikutele ja segaseid tehinguid linnavaraga. Samuti on talle rahena kaela sadanud etteheiteid osa ettevõtete ja nende arengu soodustamise pärast, samas kui mõni teine ettevõte soovitud plaane ellu viia ei saa.

Üheks selliseks näiteks on Paldiskis tegutsev Põhjasadam, kelle arenguplaanidele linnavõim vastu seisab. «Olen kindlal seisukohal, et Põhjasadama laienemine ei ole lihtsalt Paldiski huvides,» kinnitab ta.

Möldri koalitsioonikaaslane ja volikogu aseesimees Mati Kadak usub siiski, et süüdistused on kantud rohkem kadedusest ja ärategemissoovist, mitte niivõrd murest linna tuleviku pärast. «Ta on suutnud luua meeskonna, kelle juhtimisel linn areneb ja kasvab,» kinnitab Kadak.
Möldri sõnul on just kompetentse meeskonna loomine olnud linnas üks suuremaid töid, sest sõjaväelinna maine saadab Paldiskit siiani ja seetõttu on kohapealt kompetentseid inimesi üksjagu raske leida.

Kõige tähtsam on Möldrile aga see, et linnaelanikud tema visiooni usuvad ning on aastast aastasse teda sellel teel ka toetanud. Viimastel valimistel kogus Mölder 169 häält, linna tugevaima mandaadi. Edu on saatnud ka temaga samasse valimisliitu kuuluvaid inimesi, keda teatakse kui mehe ustavaid liitlasi.

Nii pole imestada, et nii konkurentide kui kaasvõitlejate hinnangul müttab Mölder Paldiski eesotsas veel järgmised 14 aastat. Erimeelel ollakse selles, kas edu garanteerib valijate soosimine või tõeline usk.

Mölder ise jääb tulevikust rääkides tagasihoidlikuks, tunnistades vaid, et Paldiskist ja selle võimu juurest ta minna ei taha. «Eks paistab, kas valijad seda võimaldavad,» lausub ta. «Samas annaks hea meelega asja mõnele nooremale üle.»

Suurde poliitikasse parteitu mees aga kindlasti ei kipu, sest enda kinnitusel ei istu talle koosolekud ja pikad arutelud, ta tahaks reaalset tööd teha.

•    Sündinud 6. juulil 1960

•    Diplomeeritud Tartu Ülikooli haridusega arst

•    Paldiski linnavõimu tüüril 1994. aastast, olnud sellel ajal korduvalt nii linnapea kui ka linnavolikogu esimees. Enne Paldiski iseseisvaks linnaks saamist oli Keila linna Paldiski linnaosa juht

•    Hääli kohalikel valimistel:

    2005 – 169

    2002 – 214

    1999 – 228

    1996 – 402

•    Tegutseb mitme era- ja linna ettevõtte nõukogus ja juhatuses