Tagasi
Esimene koolipäev toob tänavatele palju lapsi.
foto: Peeter Langovits
Pealinna liikluses kannatanud laste arv langes viiendiku võrra
2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul juhtus Tallinnas laste ja noortega (kuni 17-aastased) 85 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 90 ja hukkus üks. Käesoleva aasta samal perioodil juhtus alaealistega 59 liiklusõnnetust, kus vigastada sai 63 ning hukkus üks, kirjutas Tallinna linnavalitsuse ajaleht Pealinn.
«Loodame, et langustrendi taga on linna, maanteeameti ja politsei tõhus koostöö,» sõnas abilinnapea Jaanus Mutli. «Näiteks sellel aastal saatsime kooliteed valvama 35 liiklusreguleerijat.»
Aasta-aastalt on nii vöötradade joonimisele eraldatavad summad kui ka märgistatud vöötradade ruutmeetrid üha suurenenud. Kui möödunud aastal märgisti 6180 ruutmeetrit vöötradu 2,08 miljonit krooni eest, siis sellel aastal märgistatakse 7225 ruutmeetrit.
«Täiesti rahul saaksime muidugi olla vaid juhul, kui lastega liiklusõnnetusi üldse ei juhtuks,» ütles ajalehele Põhja politseiprefektuuri vanemkonstaabel Marina Aleksejeva. Kõige rohkem satub lapsi endiselt liiklusõnnetustesse augusti lõpus ja kevade alguses.
«Vanuseliselt satub kõige rohkem õnnetustesse just algklasside lapsi, kes on kuni 10-aastased,» lausus Aleksejeva. Samuti sattusid ka tänavu liiklusõnnetustesse rohkem just jala käivad noored.
«Enim valmistavad muret olukorrad, kus laps jookseb ootamatult sõiduteele või hüppab liikuva sõiduki ette pargitud autode vahelt,» sõnas Aleksejeva. «Sageli üritatakse ületada teed vales kohas ja seda veendumata enda turvalisuses.»
Jalakäijatena sai 9 kuu jooksul Tallinnas kannatada 31 last ja noort. Kui vaadata, millistel põhjustel õnnetused juhtuvad, siis umbes pooltel juhtudel on süüdi autojuhid, pooltel juhtudel lapsed.
Peale jalakäijate teevad politseile muret ka noored, kes on äsja näiteks jalgratta või mopeedi omanikuks saanud. «Nemad satuvad liiklusõnnetustesse just vähese sõidukogemuse tõttu,» nentis Aleksejeva.
Samas lausus ta, et tihtipeale ei märka autojuhid kaherattalisi sõidukeid ega oska nendega arvestada.
Väikeste laste puhul on väga oluline meeles pidada, et nad ei oska hinnata, kui kaugel võib sõiduk parasjagu olla ning kui kiiresti see liigub.
«Sellel põhjusel võib ka lapse käitumine olla vägagi ettearvamatu,» rääkis Aleksejeva. «Laps ei mõista ka seda, et tema väikse kasvu tõttu ei ole ta liikluses hästi märgatav. Siinkohal ka üleskutse vanematele oma lastele rääkida võimalikest ohtudest ning anda oma käitumisega head eeskuju.»
Laste ja noorte vigastused liiklusõnnetustes sõltuvad sellest, kas oldi jalakäija, sõidukijuht või kaasreisija. «Rängimaid vigastusi saavad siiski jala käivad lapsed,» märkis Tallinna Lastehaigla lastearst Andres Luu, kelle sõnul on valdav enamik õnnetusi lastega siiski kergesti ravitavad.
«Raskemate tagajärgedega õnnetusi, nagu näiteks ajutraumad ja surm, on vähe,» lisas ta. «Ööpäevase valve jooksul tuleb meile keskmiselt üks-kaks last, kes on sattunud liiklusõnnetusse.»
Sel aastal valminud Tallinna liiklusohutuse arengukava eesmärk on vähendada pealinna liikluses hukkunute arvu 2015. aastaks 25 inimeselt kümnele. Selleks näeb kava ette muuta igal aastal vähemalt kümme ohtlikku ülekäigurada ohutussaare ja piiretega turvaliseks.
