Järgmise nädala esmaspäeval toimub Tallinna kommunaalametis nõupidamine teemal, kuidas parandada Vabaduse väljakul asuva vabaduskella kahe samba valguslahendust, nii et taevasse suunatud valgussammas oleks võimalikult hästi nähtav.
Esmaspäeval hakatakse arutama vabaduskella uut valguslahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg mainis, et praegused valgusallikad kahe sama otsas ei ole piisavalt tugeva valgusjõuga, et tekitada ülespoole suunduva ja kaugele nähtava valgussamba. Seetõttu on vaja leida mingi uus lahendus.
«Vabaduskella autoriga (Leonhard Lapin – toim.) kohtumegi eeloleval esmaspäeval, et otsida uut lahendust,» ütles Sulg. «See lahendus, mis ta sinna ette näinud on, ei tööta nii, nagu ideekavand oli.»
Sule sõnul ongi eesmärk jõuda tulemuseni, mis 2003. aasta konkursil esitati. Praegu on sammaste otsas valgustid, mille üles suunatud kiirtevihku on näha õhtusel ajal ainult vihma- või lumesajus. Tavalise ilmaga ei märka valgust keegi.
Vabaduskella autor Leonhard Lapin ütles Postimees.ee`le, et Tallinna kommunaalamet hakkas sammastega tegema mingeid katsetusi, kuid temaga keegi kontakti ei võtnud. Ta lisas, et omal ajal tegi vabaduskella valguslahenduse Eesti tollane parim elektrifirma Arpen Elekter, kuid tehnoloogia oli siis hoopis teine kui praegu.
«Füüsikaseaduste järgi on nii, et kui valgusvoog langeb ülevalt alla, siis on see võimas ja tugev, aga alt üles suunduv valgus hajub,» selgitas Lapin. «Katsetasime Arpen Elektriga igasuguseid võimalusi. Tõime kohale isegi ühe võimsa sõjaväeprožektori ja kui lasime selle kiire horisontaalselt, siis oli valgus tugev, aga üles suunates hajus valgus kiiresti.»
Lapin mainis, et elab Liivalaia tänaval ja on oma kodu aknast vabaduskella valgussammast näinud, kuid selleks peab olema väljas pime ja niiske, eriti hea on valguskiiri näha udus.
Lapini sõnul on nüüd linn leidnud Lõuna-Koreast mingi sobiva valguslahenduse ja hakkas seda katsetama, kuid temale kui autoriõiguse omanikule sellest ei räägitud.
«See on ikkagi kunstiteos ja seda ei saa nii lagastada,» oli Lapin pahane. «Oleks võinud ju ühe päeva katseda ja siis selle moodustise samba otsast maha võtta. Nüüd leppisimegi nii kokku, et kuna Savisaar väga tahab 20. augustil neid valgusvoogusid, siis pannakse üheks ööpäevaks sammaste otsa prožektorid. Sellega olin nõus. Praegune karp lubati aga sealt ära koristada.»
Lapin mainis, et kui samba sisse pannakse uued ja vähemalt kümme korda võimsamad prožektorid, siis tuleb tehnoloogiliselt lahendada ka soojusrežiim, sest liigne soojus võib rivist välja viia samba elektroonilise kella ja tekitada muid kahjustusi.