Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo poolt välja pakutud ideel – saata munitsipaalpolitsei kontrollima ja karistama neid peresid, kes lapse kesklinna kooli saamiseks fiktiivse registreeringu elanikeregistris teevad, seaduslikku alust.
Abilinnapea sõnul tegi minister sellise ettepaneku Tallinna haridusasutuste juhtide õppeaasta avakonverentsil, mispeale linn uuris ka selle teostamise võimalikkust ehk seaduslikku alust, vahendas Raepress.
«Ministri ettepanekul ei ole seaduslikku alust, kuna näiteks rahvastikuregistri seadus ei näe ette sanktsioone neile, kes end elanikeregistris registreerivad sinna, kus nad tegelikult ei ela,» selgitas Kõlvart. «Ka otsest järelevalve kohustust andmete õigsuse kontrollimiseks ei ole, ehkki seaduses on mõned sätted, milles toodud ülesanded on järelevalveiseloomuga. Näiteks peab rahvastikuregistris puudu olevate andmete täiendamiseks volitatud töötleja (praegu AS Andmevara), andmete saamiseks pöörduma andmeandja poole. Elukoha andmete osas saab andmeandjaks enamikul juhtudel olla inimene ise.»
Rahvastikuregistri seaduse säte, millest tuleneb kohustus esitada registrile oma elukoha andmed, on deklaratiivne, sest selle kohustuse täitmata jätmise eest ei ole ette nähtud sanktsioone. Elukoha registreerimise sätted lähtuvad elukoha vaba valiku põhimõttest ning nende eesmärk ei ole teha järelevalvet selle üle, kus inimesed elavad ega tagada, et inimesed elaksid igal juhul rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil. Isikul on õigus määratleda vabal valikul elukoha aadress, mille ta rahvastikuregistrisse kandmiseks esitab.
«Kuigi kohustuse täitmata jätmine ei anna alust isiku karistamiseks, annab see küll omavalitsusele õiguse juhtida isiku tähelepanu sellele, et tal on seaduse järgi kohustus tagada oma elukohaandmete õigsus, kuid ei enamat,» nentis Kõlvart.