Mehe ümbert lammutati maja ära

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mida te arvaksite sellest, kui korterid üles ostnud arendaja lammutab maja teie korteri ümbert maha, mõni aeg hiljem aga selgub, et kohtutäitur on teie korteri mingite võlgade katteks sellelesamale arendajale müünud?


Ja seda, et te elate oma korteris ebaseaduslikult, kuulete alles ajakirjanikult, kellele kummaline maja silma on jäänud? Just niisugune lugu juhtus Juhkentali 40 elava Jevgeni Reetiga. Majas oli kolm korteriomanikku, ülejäänud korterid kuulusid linnale ning olid elaniketa. 56-aastane mees elas 24 ruutmeetri suuruses mugavusteta kööktoas rahulikult niikaua, kui linn otsustas endale kuuluva osa elamust enampakkumisel maha müüa.

Tühjad korterid ostis eelmisel aastal ära kurikuulus Capital Kinnisvara, kelle mõne aasta tagune jõhker tegevus Vilde tee ühe ühiselamu elanikest tühjendamisel pälvis laialdast vastukaja. Firma juht Aleksei Poskatšov pakkus tookord Reetile võimalust vahetada oma elamine Vilde teel asuva eluruumi vastu, kui Reet keeldus.

«Mul on siin 24 ruutmeetrit, aga seal on ainult 12. Ja seal pole isegi kohta, kus jalgratast hoida,» selgitas Reet, miks ta poole väiksemast, kuid see-eest mugavustega elamisest keeldus. Edasi aga läks asi imelikuks.

Uus omanik olevat Reeti sõnul moodustanud majas ühistu ning hakanud kõike oma tahtmist mööda tegema. Möödunud aastal lammutas firma maja teise korruse, jättes alles vaid Reeti kaks tuba. Paraku polnud nende kohal enam katust ning toast välja astudes avanes vaade Juhkentali tänaval sõitvatele autodele ning üle tee asuvale Säästumarketile.

Reet kattis oma korteri lae küll kilega, kuid see ei kaitsnud teda täielikult tuppa tungiva vihma- ja lumesulamisvee eest. Ahju kütta ei saa, sest korstent enam ei ole. Ka veetorud on läbi lõigatud ning vett peab tooma kusagilt esimeselt korruselt.

Reet oma sõnul sellise elamise eest kellelegi midagi ei maksnud ning keegi polevat ka mingeid arveid esitanud. Mehele ei tulnud pähegi, et tema korter võis tema teadmata omanikku vahetada. Aga ometi on kinnistusraamatust näha, et tänavu 7. juulil on kohtutäitur teinud avalduse ning vastavalt 29. juunil toimunud enampakkumise aktile on 21. juulil Reeti korteri uueks omanikuks märgitud Capital Kinnisvara.

Reet on täielikus šokis, sest mingeid võlanõudeid pole keegi talle esitanud, ühelegi paberile pole ta alla kirjutanud ning samuti pole keegi talle teatanud, et tema korter on maha müüdud. Kunagi 300 000 krooni eest ostetud elamine müüdi enampakkumisel, alghind oli 3000 eurot.
Poskatšov ütles Postimehele, et tema pole Reeti võlgadega kursis. «Nägime lihtsalt oksjonikuulutust ja ostsime korteri ära. Eelmisel aastal pakkusin talle tõepoolest korterivahetuse võimalust, aga nüüd pole ju enam midagi vahetada. Praegu ta elab seal ebaseaduslikult,» ütles Poskatšov.

Ta rääkis, et arhitekt tegelevat praegu maja rekonstrueerimise projekti koostamisega ning ilmselt järgmisel kevadel saadakse paberid nii kaugele, et võib ehitama hakata. Senikaua võivat Reet seal elada.

Poskatšovil seisab ees arveteklaarimine veel ühe korteriomaniku pärijatega. Nimelt kuulus üks tuba mullu lammutatud teisest korrusest ühele eakale mehele, kes hiljuti suri. Reet kinnitas, et vana mehe tuba on lammutatud ebaseaduslikult. Poskatšov ütles selle peale, et ootab, kuni pärijad on pärandi vastu võtnud ning ajab siis nendega asjad korda.

Reet meenutas, et kui lammutustöö algasid, käis ta ka kesklinna valitsuses kaebamas, kuid ametnikud olevat vaid käsi laiutanud ning öelnud, et ei saa teda kuidagi aidata. Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Ivo Parbus teatas, et Reet on suunati sealt linnaplaneerimise ametisse.

«Jevgeni Reet on tõesti meie majas käinud ja kuna elamu suurema osa omanik alustas kunagi lammutus- ja ehitustöödega, mis tema elu häirisid, siis saatsime ta edasi linnaplaneerimise ametisse, kes ehitusalast järelvalvet teostab,» selgitas Parbus. Praegu peab maja põhiomanik ehk Capital Kinnisvara esitama linnaplaneerimise ametile esitama hoone renoveerimisprojekti, seejärel lubatakse tal hoonega edasi toimetada.

Kohtutäiturit ei õnnestunud Postimehel mitme päeva jooksul tabada.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles