Tagasi
Tõenäosus, et lennuk langeb pealinnas mõnele hoonele (kusjuures tekib palju kannatanuid), on Tallinna riskianalüüsi kohaselt väike, kirjutab Õhtuleht.
Keskmiste või keskmisest suuremate tagajärgedega tulekahju lennukil Tallinna õhuruumis peetakse ebatõenäoliseks, sest üldjuhul õnnestub lennuki meeskonnal tuli pardal olevate vahenditega kustutada.
Plahvatuse õhus võivad aga esile kutsuda nii terroristid, hooletus kui ka pardasüsteemide rike, plahvatuse või põlengu maapinnal võivad omakorda põhjustada mitmesugused kokkupõrked.
Oma ohud on õnnetuse juhtumiseks lennukoridoridel ning suurimat ohtu kujutab endast läänepoolne (üle Ülemiste järve ja Mustamäe kulgev) koridor, mida vastavalt tuule suunale kasutatakse kas õhkutõusuks Lennart Meri lennujaamast või seal või maandumiseks.
Tõsine õnnetus võib tekkida juhul, kui näiteks lääne suunas õhkutõusu alustanud lennuk, mis ei suuda end lennuraja lõpus maast lahti rebida, veereb hooga Tartu maanteele, kus võib kokku põrgata teel liikuvate sõidukitega või paiskuda Ülemiste järve.
Ohtu Lasnamäe, Mustamäe ja Kristiine linnaosadele peetakse väga väikeseks: tavaliselt kukub lennuk kas kaugemale kui 15 km lennuväljast või siis lähemale kui kilomeeter maandumisrajast.
