Tallinnas avaldasid sajad inimesed meelt pankade ja poliitikute vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldus Vabaduse väljakul.
Meeleavaldus Vabaduse väljakul. Foto: Raigo Pajula

Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusele «Occupy Tallinn» kogunes paarsada inimest, kes protestisid pankade omavoli ja riigijuhtide otsuste vastu.

Meeleavaldusele kogunenud inimesed olid rahulikud. Nende peade kohal võis näha plakateid, millel oli näiteks kirjas «Koolidesse pangandusõpe» või «Maha rahva küüditajad».

«Peaksime hakkama majandusliku ebavõrdsuse vastu,» rääkis Elo Maria Roots. «Väga paljud inimesed on üle maailma välja tulnud ja kõigi ühine põhjus on ebavõrdsus. See, et meil on väga vähe väga rikkaid inimesi ja väga suur hulk vaeseid inimesi.»

Nimelt on üritus «Occupy Tallinn» üks osa eelmisel kuul New Yorgis alguse saanud Wall Streeti vastasest protestiliikumisest «Hõivake Wall Street» («Occupy Wall Street»), mis on levinud ka teistesse USA linnadesse. Täna toimub üle maailma protestipäev, kus inimesed nõuavad oma õigusi ja tõelist demokraatiat.

Roots ütles, et tema hinnangul ei peaks selleks midagi ette võtma ainult üks inimene ja see ongi põhjus, miks pole sel liikumisel nõudmiste nimekirja.

«Asi peaks hakkama peale inimestest endast,» ütles ta. «Kõik ressursid koonduvad ühe grupi inimeste kätte, aga planeet pakub meile kõik ressursid ka ilma rahata.» Roots pakkus, et liikumisel saab olema mingisugune mõju, sest see on juba päris kaua kestnud ja jõudnud otsapidi isegi Eestisse.

Tallinnas toimunud üritusel kutsusid korraldajad inimesi üles kartuleid koorima, et siis kartulid Toompeale saata.

«Nendel jääb ju muidu veel väheks,» ironiseeris kartuleid koorinud Mare Senitis. «Neil on palka küllalt, aga tahavad ikka rohkem saada, samas, kui meie nälgime.» Senitis siiski ei usu, et tänasest üritusest midagi muutuks.

«Nemad ei saa kunagi täis,» sõnas naine.

Üritusele oli kogunenud inimesi paljude eesmärkidega. Protestiti Kreeka toetamise, Eesti poliitikute otsuste ning pankade omavoli vastu.

Kõnepulti astus majandusanalüütik Ivar Raig, kes kinnitas, et tänasel päeval protestitakse pankade omavoli vastu 600 linnas üle maailma ning Vabaduse väljakul toimuva ürituse eesmärk on olla nendega solidaarne. Seejärel rääkis ta, et oleks vaja algatada uurimine Euroopa stabiilsusfondi liiga kiire heakskiitmise suhtes riigikogus. Samuti on vaja selles küsimuses ühiskondlikku debatti.

«Üks eesmärkidest on rahvale informatsiooni jagada. Seda, mismoodi ja kes meie riiki juhib,» rääkis ürituse üks eestvedajatest Peeter Proos. «Kui inimesed kodus istuvad ja ainult kiruvad, siis juhitaksegi meie riiki sinna, kuhu ta praegu läheb ehk siis metsa.»

Ta lisas, et teine eesmärk on näidata ja rääkida rahvale, kuidas peab ise tegutsema. «Inimesed peavad hakkama ise poliitikas kaasa rääkima,» ütles Proos. «Muidu pole mõtet kiruda.»

Proos lausus, et kui ta ei arvaks, et tänasest üritusest on kasu, ei oleks tal mõtet olnud hommikul voodist üles tõusta. «Alati võiks rohkem rahvast olla, aga olen rahul,» ütles ta.

Protestijate vahel liikus ringi tudeng nimega Tanel Tolsting, kel kaasas loosung «Koolidesse pangandusõpe».

«Võiks olla selline õppeaine nagu pangandusõpetus. Meil on ühiskonnaõpetus, aga seal jõutakse parimal juhul lõpus kaks pluss kaheni,» rääkis ta. «Võiks alustada lihtsatest asjadest. Näiteks sellest, et tasuta lõunaid ei ole olemas.»

Tolsting lisas, et kui rahvas on targem, ei saa ka valitsus teha tobedaid käike.

«Usun, et juba praegu on rahvas targem kui valitsus,» ütles ta. «Kui muinasajal mees midagi ütles ja seda ära ei teinud, siis ta kaotas oma positsiooni ühiskonnas, aga kui midagi taolist natukenegi rakendada tänapäeval, siis jääks Toompea tühjaks.»

Daisy Altmets rääkis, et tema tuli üritusele selleks, et olla solidaarne nendega, kes selle korraldasid.

«Ootan mingisuguseid muutusi,» ütles Altmets. «Näiteks, kui hinnatõus on keskmiselt viis protsenti ja tarbekaupadel veelgi suurem, siis võiksid kasvõi pensionidki tõusta.»

Altmetsa arvates on inimesed apaatsed. «Nad võiks rohkem kaasa tulla, sest rahulolematuid on kindlasti sadu kordi rohkem,» ütles Altmets.

Koosviibimisel said kõik tahtjad sõna. Kiruti valitsust, panku ning kõlas ka sõnavõtte, mille võiks vandenõuteooriate alla liigitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles