Linn pole aastaid suutnud leida lasteaiale asfaldiraha

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõõmupesa lasteaia direktriss Lea Pihelgas näitab asfaldiauke, mida lasteaia töötajad on omal jõul tsemendiseguga parandanud.
Rõõmupesa lasteaia direktriss Lea Pihelgas näitab asfaldiauke, mida lasteaia töötajad on omal jõul tsemendiseguga parandanud. Foto: Mihkel Maripuu

Mustamäel asuva Rõõmupesa lasteaia direktriss Lea Pihelgas on juba viis aastat palunud, et linn paneks lasteaia territooriumile uue asfaldi. Mõne aasta eest põhjustas auklik asfalt kaks tööõnnetust: üks lasteaiatöötaja kukkus katki jalaluu, teine õlaluu.

Hiljuti, kui lasteaedade remondi temaatika seoses Laagna Rukkilille lasteaias juhtunud raske õnnetusega jälle päevakorda tõusis, pöördus Pihelgas veel kord kommunaalameti poole.

«Kas siis meie lapsed ei tohigi territooriumil joosta, hüpata, ratastega sõita? Ühel päeval mõni neist end hullemini kui marraskile kukub – võtke see vastutus endale. Palun leida võimalus meie asfaltkatte uuendamiseks 2012. aastal!» kirjutas juhataja.

Vastus oli positiivne, kuid sisutühi. «Tallinna kommunaalamet on teadlik Tallinna Rõõmupesa lasteaia hooviala seisukorrast ning on lülitanud lasteaia territooriumi remontivajavate lasteaedade hoovialade nimekirja,» vastas amet.

Pihelgase sõnul on lasteaed seal kirjas juba 2006. aastast, kui toonane linnapea Jüri Ratas selle nimekirja koostada laskis.

««Töö teostamise võimalused ja aeg sõltuvad lasteaedade hoovialade remondiks eraldatavatest rahalistest vahenditest Tallinna linnavolikogu poolt.» Sellest vastusest küll targemaks ei saanud. Seda, et kõik on rahas kinni, teame ilma selle vastusetagi,» laiutas direktriss käsi.

Kui personal oleks, käed rüpes, oodanud, laiuks lasteaia territooriumil praegu täielik kuumaastik.

«Asfalt on auke täis, aga ega me ei lase neil siin laieneda. Oleme ise igalt poolt vaadanud ja lahendusi otsinud. Kui siin tänavat asfalteeriti, siis palusime töömeestelt asfalti ja täitsime ise auke. Viimastel aastatel oleme auke lihtsalt tsemendiga parandanud,» rääkis Pihelgas.

«2008. aastal tegin arengukava ja kirjutasin sinna sisse ka territooriumi asfalteerimise. Selle peale kaebas grupp lapsevanemaid nii Edgar Savisaarele kui ka õiguskantslerile ja ministrile, et lasteaed tahab parandada sellist asfalti, millel pole midagi häda,» meenutas ta.

Asfaldis olevad augud pole eriti sügavad ja rahulikus tempos kõndiva täiskasvanu jaoks ei tohiks need probleemiks olla.

«Aga lapsed kukuvad kõige tavalisemal teel, mis on auke täis. Lapsed tahavad ju rattaga sõita ja need augud on neile ohtlikud,» rääkis Pihelgas. «Vanasti olid meil asfaldile liikumisteed joonistatud. Oleme kaks korda võitnud lasteaedade liikluslinnakute konkursi. Nüüd ei maksa sellest unistadagi, sest pole millelegi jooni tõmmata.»

Direktrissil on kahju, et lasteaed peab asfaldile kulutama raha, mida võiks kulutada lastele. «Mänguasju me ostame, aga eks kokkuhoid tuleb mööbli arvelt, sest mööblit on kergem parandada ja värvida, naised kogu aeg värvivad,» lausus ta.

Eelmisel aastal selgitas kommunaalamet, et asfalteerimist takistavad äravajunud kanalisatsioonikaevud, mille remontimiseks raha polevat. Kui Pihelgas selle peale teatas, et lasteaed on oma raha eest korduvalt kaevusid remontinud, öeldi aga, et linnavolikogu otsustab. Volikogu võtab Tallinna 2012. aasta eelarve vastu 15. detsembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles