EKA hoonelt rebiti maha kaunistav pits

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2008. aasta võidutööga (paremal) on EKA maja kaotanud sisemise spiraalse aatriumi ning pitsilise välisfassaadi.
Võrreldes 2008. aasta võidutööga (paremal) on EKA maja kaotanud sisemise spiraalse aatriumi ning pitsilise välisfassaadi. Illustratsioon: Eesti kunstiakadeemia

Ehituskulude vähendamiseks tegid arhitektid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) hoone esialgse lennuka projekti ringi, eemaldades maja välisfassaadilt kaunistava pitsi ja loobudes spiraalsest aatriumist.

Akadeemia nõukogu kinnitas EKA uue hoone eelprojekti ning saatis selle Tallinna linnaplaneerimise ametisse.

«Uus fassaad väljendab ausalt ja ehedalt kunstiakadeemia sisu,» ütles EKA avalike suhete juht Solveig Jahnke. «See on karge põhjamaine arhitektuur, mis ei suurusta, vaid annab edasi majas toimuva töö ja loomingu vaimu.»

Raha kokkuhoiu eesmärgil loobuti spiraalsest aatriumist, sest selle haldus ja tehnoloogilised kulud ei mahtunud hoone vähenenud eelarvesse. Koos aatriumi kadumisega ei kandnud fassaad enam esialgset ideed välja ja muutus pelgalt butafooriaks, mis professorite, arhitektide ja tudengite meelest oli ülearune.

Kui majandusõitsengu ajal 2008. aastal valminud EKA maja võidutöö ehitusmaksumuseks kujunes 51 miljonit eurot, siis uue eelprojekti maksumus on 28,9 miljonit eurot.

Jahnke sõnul hakkab ehitusfirma Skanska uue aasta algul rajama kunstiakadeemia tulevase hoone platsile metallist sulundseina. See on vajalik arheoloogiliste kaevamiste jätkamiseks. Vastava ehitusloa on linnaplaneerimise amet EKA-le ka väljastanud.

«Kui siiani kaevati käsitsi ja pintslitega, siis edaspidi hakkab ekskavaator eelmise hoone vundamenti välja kaevama ja suuremaid mullatöid tegema,» ütles Jahnke. Ta lisas, et vajumiste ärahoidmiseks ümberkaudsetes hoonetes ongi sulundseina vaja.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas, et sulundseina paigaldamisel on tegelikult mitu eesmärki. Esmalt loomulikult see, et viia arheoloogilised kaevamised lõpule. Toestamata ei saa kaevamistega enam edasi minna, sest ohtu võivad sattuda kõnniteed ja tehnovõrgud.

Teiseks on seina vaja väljakaevatud osa kindlustamiseks talvisel ajal, kui võib tulla palju lund ja jääd.

«Kolmandaks on aga sulundseina rajamine ikkagi teatud mõttes ettevalmistav etapp ehituseks tervikuna,» ütles peaarhitekt.

Mänd lisas, et hoone pärisehitusluba on aga praegu alles menetluses, ehitusprojekti on EKA esitanud ning sellele on tehtud esialgsed märkused. Samal ajal käivad ka läbirääkimised Tartu maantee 7 maja omaniku Ester Palmiga.

Mänd avaldas lootust, et jaanuari keskpaigaks võiks ehitusprojekt olla niikaugel, et saaks väljastada ehitusloa, kuid siis jäävad veel läbirääkimised naabermaja omanikuga.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil avaldas haridusminister Jaak Aaviksoo kahtlust, kas EKA uus hoone ikka valmib õigeaegselt ehk 2015. aasta lõpuks. Põhjus peitub ehitusloa saamise venimises.

Samas oli minister seisukohal, et kiiresti tuleks leida mingi lahendus, sest kunstiharidust ei saa anda pikalt rendipindadel.

Tartu maantee 7 majahalduri Andry Krassi sõnul esitas hoone omanik sulundseina paigaldamiseks väljastatud ehitusloa vaidlustamiseks kaebuse Tallinna halduskohtusse, kuid otsust veel ei ole.

Samal ajal taotles omanik ka esmast õiguskaitset, et kohtumenetluse ajal ei saaks ehitustöödega alustada. See asi on otsaga jõudnud ringkonnakohtusse, kes samuti ei ole veel otsust langetanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles