Pensionäridele ja teistele sõidusoodustusi omavatele inimestele on Tallinnas esialgu ette nähtud 12 000 viipekaarti.
Pensionärid saavad Tallinnas 12 000 viipekaarti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viipekaardid on kontaktivabad plastikkaardid, mis hakkavad järgmise aasta oktoobrist Tallinna ühissõidukites asendama üksikpileteid ja perioodikaarte.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas mainis, et praegu ei ole veel lõplikult otsustatud, kas vanemad kui 65-aastased inimesed saavad ühissõidukite viipekaardid tasuta või tuleb neil kaardi lunastamisel maksta pandiraha üks euro. Viimasel juhul on nii, et kui pensionär viipekaardi tagastab, siis antakse talle pandiraha tagasi.
Praeguse korra järgi saavad Tallinna bussides, trammides ja trollides tasuta sõita kõik Eestis elavad vanemad kui 65-aastased inimesed ning seda reeglit ei ole pealinnal kavas muuta.
«Ilmselt läheb nii, et osa inimesi, näiteks sügava puudega isikud, saavad selle kaardi tasuta, kuid osad peavad ühekroonise pandiraha tasuma, aga päris lõplikku otsust veel pole,» ütles Aas. «Otsustamine on jäänud selle taha, et ka pangad on hakanud mõtlema kontaktivabade kaartide väljastamisele ning ei saa välistada, et kui nii läheb, siis saab pangakaardiga ka ühissõidukites sõidu eest tasuda ning inimestel ei ole vajagi eraldi sõidukaarti endale soetada.»
Tallinna viipekaartide eduka hanke ühe osalise, firma Ühendatud Piletid juhatuse esimees Ain Järv ütles, et pangad on niisuguste kaartide sisseseadmisest huvitatud küll ning nende ühissõidukites kasutamise võimalus kiirendab kindlasti seda protsessi.
«Selline koostööplaan on tõesti pankadega käimas,» ütles Järv. «Mujal maailmas annavad pangad juba viipekaarte välja. Ühistransport ongi üks motivaator niisuguste kaartide väljastamiseks. Praegu käib meil eeluuring, kuidas neid kaarte ühissõidukites kasutusele võtta. Tõenäoliselt järgmise aasta keskpaigas teevad pangad oma otsuse.»
Tallinnas toimunud hanke järgi peavad viipekaardid pealinna bussides, trammides ja trollides tööle hakkama 2012. aasta oktoobrist. Järve sõnul kulub pankadel samasuguste kaartide kasutusse võtmiseks rohkem aega ning nende puhul võib tähtaeg nihkuda 2013. aastasse. Võimalik on muidugi ka mingi pilootprojekt.
«Me töötamegi selles suunas, et inimesel oleks taskus vaid üks kaart, mida ta saab kasutada nii pangas kui ühistranspordis,» mainis Järv. «Ka uued õpilaspiletid võiksid olla sellised, et neis on viipekiibid sees ning need kehtivad ühissõidukites maksmiseks.»
Järve sõnul on Tallinna linnajuhtide otsustada, kas pensionärid saavad mingi aja veel oma tasuta sõidu õiguse tõestamiseks kasutada ID-kaarti. Samuti peab ära määrama, millisele sihtrühmale 12 000 viipekaarti jaotatakse ning millistel tingimustel.
Viipekaardi saab soetada R-Kioskist või mõnest teisest müügikohast. Samas on võimalik ka sinna raha laadida, kuid seda võib teha ka interneti kaudu. Bussi, trammi või trolli sisenedes loeb vastav seade kaardilt sõidupileti jagu raha maha. Viipekaartide süsteemi käivitamise üks eesmärke on saada täpne ülevaade, kust kuhu inimesed sõidavad. See võimaldab ühistransporti senisest operatiivsemalt juhtida.