Eesti Kunstiakadeemiale said saatuslikuks neli parkimiskohta

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisugune oli Kunstiakadeemia uue hoone esialgne variant, mis on tänaseks tunduvalt tagasihoidlikumaks kärbunud.
Niisugune oli Kunstiakadeemia uue hoone esialgne variant, mis on tänaseks tunduvalt tagasihoidlikumaks kärbunud. Foto: SCANPIX

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone ehitusel võiksid juba ammu masinad müriseda, kui EKA oleks 2009. aasta suvel nõustunud naaberkinnistu omaniku sooviga eraldada talle neli parkimiskohta tulevase õppehoone maa-aluses parklas.

Nii väidab naaberkinnistu omaniku Ester Palmi esindaja Andry Krass. Tollal peetud kirjavahetusest on näha, et EKA soovis kõigepealt saada naabri kooskõlastust täiesti tasuta. Soovile eraldada parkimiskohad vastati eitavalt ja Palmile pakuti selle asemel kohtumist EKA rektori Signe Kiviga, kes selgitanuks talle EKA uue õppehoone ehitamise tähtsust.

«Teie poolt küsitu ei ole ilmselt kohane ega taga heanaaberlikke suhteid. EKA parkimismajas on kohad EKA-le endale, ilmselt praeguse seisuga tuleb meil endilgi neid puudu, mistõttu välja ei kavatse EKA neid anda,» vastas EKA haldus- ja finantsdirektor Andri Simo Palmi soovile.

«Loodame Teie heale suhtumisele EKA uue hoone projekti. Vajadusel oleme nõus proua Palmiga kohtuma. Meie rektor soovib seda teha isiklikult, et teda informeerida sedavõrd olulise hoone ehitamisest,» lõpetas Simo oma kirja.

Krassi sõnul võttiski just see kiri naaberkinnistu omanikult igasuguse tahtmise koostööd teha. Kui EKA oleks tookord loobunud neljast parkimiskohast ja andnud lubaduse kõik ehitamisega seoses tekkida võivad kahjud korvata, oleks kõik vajalikud paberid kohe alla kirjutatud ja teema ammendunud. Nüüd on naaberkinnistu omaniku soov, et õppehoone ehitataks krundi teise otsa.

«Sel hetkel oli projekt sellises staadiumis, et oli kavandatud ainult üks maa-alune korrus, kus pidi olema 30 parkimiskohta. EKA enda vajadus oleks 70 kohta. Sellepärast oligi meie esialgne vastus negatiivne,» selgitas Simo toonast keeldumist. «Praegu on ette nähtud kaks maa-alust korrust, parkimiskohti on rohkem ja oleme neid ka naabrile pakkunud.»

Kui selgus, et naaber oma

õigustest tasuta ei loobu, muutus EKA küllaltki heldeks. Palmile on pakutud igasuguseid kompensatsioonivariante, kaasa arvatud needsamad parkimiskohad. Krassi sõnul aga ei pidanud Palm ja tema esindajad pärast 2009. aasta juulis saadud ülbet kirja enam vajalikuks edaspidiseid pakkumisi analüüsida.

EKA avalike suhete juhi Solveig Jahnke sõnul on nad viimase kahe ja poole aasta jooksul pakkunud Palmile tõepoolest igasuguseid variante.

«Teine pool ei ole teinud kordagi konkreetset ettepanekut, mida nad soovivad. Oleme nii suuliselt kui ka kirjalikult pakkunud väga erinevaid variante, sealhulgas neidsamu parkimiskohti. Aga nende ainus ettepanek on olnud nihutada maja Laikmaa tänava nurgale või siis ehitada vana detailplaneeringu järgi,» rääkis ta.

Krass ei varjagi, et insolatsiooniküsimuse ehk päikesevalguse vähenemine on tegelikult teisejärgulise tähtsusega ja see on vaid hoob, millega EKAt survestada. Tegelikult kardab majaomanik, et EKA õppehoone ehitus võib tema majale pöördumatut kahju tekitada.

See hoob on aga üsna jõuline, sest Tartu mnt 1 detailplaneeringusse on kirjutatud saatuslik lause: «Detailplaneeringu seletuskirja lisatud detailplaneeringu elluviimise kava kohaselt väljastatakse ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamiseks, välja arvatud arheoloogiliste väljakaevamistega seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast insolatsiooniküsimuste lahendamist.»

Selle tõttu ei saa ka Tallinna linnavalitsus parimagi tahtmise juures EKA-le ehitusluba anda enne, kui vanaprouaga on kokku lepitud või seatud tema maja suhtes sundvaldus. Viimase variandi puhul peaks initsiatiiv tulema haridusministeeriumilt.

EKA uus õppehoone
•    14 maapealset korrust
•    Kaks maa-alust korrust
•    26 332 ruutmeetrit netopinda, sellest 17 374 ruutmeetrit EKA kasulikku pinda
•    Hooneesine kunsti plats 3000 ruutmeetrit
•    Üle 30 töökoja, 25 suuremat ja väiksemat auditooriumi ning seminariruumid
•    Stuudiod ja tudengite iseseisva töö ruumid
•    Black Box, raamatukogu, kohvik ja administratsiooni ruumid
•    Uus hoone koondab ühte kohta kõik teaduskonnad ja töökojad, välja arvatud monumentaalskulptuur
Allikas: EKA, PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles