Taskuvaraste jõugu tabamiseks kasutati varjatud kaameraid

«Snimajut (filmitakse – toim),» karjus Tallinna tuntuima taskuvaraste grupi liige Leonid Nižnik eile hommikul Harju maakohtu istungisaali sisenedes ja nägu varjates hoiatuseks talle järgnenud kaaslastele. Selleks, et noodki jõuaks aegsasti näod kinni katta.

Iseenesest peaks süüpingis istunud jõuk tuntusega harjunud olema – nende tegutsemist on varasematel aastatel näidanud nii ETV menusaade «Pealtnägija» kui ka Soome televisioon.

Ometi oli vahi all viibiva viisiku ja nende kolme vabaduses oleva kaasosalise põhimure, et nende näod avalikuks ei tuleks. Sel põhjusel hoiti sügavalt silmil kohtusse kaasa võetud mütse või varjati end jope kapuutsiga. Kui muud ei olnud, tõsteti silmnäo ette advokaatidelt saadud paberid.

Istungit juhtinud kohtunik Valeri Lõõnik küsis süüpingis olnud taskuvarastest ilmselt tuntumailt Mehlis Mederbekovilt, miks too kohtus mütsi peas hoiab. «Ma olen lõunamaa inimene ja kardan külma,» teatas soojas kohtusaalis istunud varas.

Asiaadi välimusega ja hüüdnime Kitajets ehk Hiinlane  all tuntud Mederbekov on oma näpuosavuse ja painduvusega saavutanud vargaringkondade lugupidamise. Kümmekond aastat tagasi ühistranspordis näppamisega alustanud, baarides jopetaskutest autovõtmete varastamisega jätkanud ja lõpuks vanalinnas välismaalaste taskute tühjendajaks saanud Mederbekovi ülesanne on varguste kõige raskem osa – ohvrilt rahakoti märkamatult kättesaamine.

Mederbekoviga koos tegutsevat ja aeg-ajalt isegi 15-liikmeliseks kasvanud vargajõuku peetakse kahtlusteta üheks pealinna professionaalsemaks. Samuti staažikamaks. Osal jõuguliikmetel on kogemusi juba iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatest.

Mitu põhjust

Põhjusi, miks nende tabamine keeruline on, on mitu. Esiteks jahivad nad vanalinnas peamiselt vaid eakaid välismaalasi – selliseid, keda uurijail on hiljem keeruline nende vastu tunnistama panna, sest inimesed ei viitsi selleks Eestisse naasta.

Teiseks – kuna tegutsetakse enamasti turistigruppide sees ja kannatanute jaoks tajumatult, võivad ohvrid hiljem enamasti nentida vaid varguse toimumist, kuid varaste kohta ei osata midagi öelda.

Kolmandaks – neil on vargatöös nõutavad rollid detailideni paika pandud. On niinimetatud näppaja ehk varas, on talle katet tegevad julgestajad, saagi minema toimetaja ja lõpuks ka vajadusel ohvri psühholoogiline mõjutaja.

Julgestajate roll on füüsiliselt varjata võõraste silmade eest hetke, kui vargus avalikus kohas toimub. Seda kas füüsiliselt oma kehaga, kui ohvri selja taha kõrvaliste pilkude eest kaitsev ring moodustatakse, või siis näiteks vihmavarjudega, mis varguse hetkel avatakse ja nii kiirelt toimuvat vargust varjatakse.

Selleks et varguse ohvrile hiljem nende tuvastamine võimalikult keeruliseks teha, kanti ühesuguseid nokkmütse. Omavahel suheldi kas viipekeeles või siis vihmavarjudega märku andes. Viipekeele olulisust jõugu töös näitab seegi, et üks keerulise töö tegijaist ehk «näppaja» oli kurttumm Aleksei Pugatšov.

Juhuks kui varguse ohver panebki tähele, et tema taskute kallal kahtlaselt toimetati, oli jõugul kasutusel psühholoogiline relv. Jõugus nii-öelda turvameest mänginud Igor Nižnik jäi seepeale ohvri kõrvale seisma ja jõllitas teda läbitungivalt kurja näoga.

«Selline pilk paneb välismaalase hetkeks tarduma või siis tekitab temas mõtte üldse tagasi tõmbuda,» selgitas juhtumi kohtusse viinud Põhja ringkonnaprokurör Reena Nieländer.

Ohvritele lähenemiseks mängisid vargad sageli ise turiste. Asiaadi välimusega Mederbekovil polnud selleks vaja välimust palju muuta, kuid teised riietusid pealtäha tüüpilisteks Lõuna-Euroopa turistideks – kuldehteid, päikeseprille ja vöökotti kandvateks meestes.

Tõendusmaterjalidena saadud videosalvestistelt on näha, kuidas varguse julgestajad kuriteo toimumise hetkel ohvri selja taga käies otsekui kivist nägudega enda ette vaatavad. Nii jääb kogenematule silmale mulje, nagu ei paneks nad oma nina ees rahakoti näppamist isegi tähele.

Seetõttu teadsid uurijad, et pealinna professionaalsema vargajõugu kogu koosseisus kohtu ette viimiseks on vaja enamat kui üks tõendatud kuriteoepisood. Sest formaalselt jääb ühe videoepisoodi vaatamisel võhiku silmale mulje, et varguse juures viibivad «julgestajad» on seal otsekui muuseas.

Ent fakt, et asjaosalised on mitmel kuriteokohal koos, kaotab isegi teoorias võimaluse, et mehed võisid varguskohale juhuslikult sattuda. Nii võttiski kriminaalpolitsei eelmisel suvel ette kuid kestnud jälitusoperatsiooni, kus kasutati varastele tundmatuid ametnikke ja pandi varjatud jälgimiseks kaamerad üles kohtadesse, kus kurjategijad ei osanud neid isegi kahtlustada.

Hiilgav tulemus

Tulemus oli hiilgav – kui välja jätta üks sadamapiirkonnas aset leidnud vargajõugu n-ö tööõnnetus, kus nad tegi soomlase kogemata kombel tühjaks otse turvakaamera ees, võeti varjatud jälgimise teel videolindile viis vargust, mis oli jõugu kollektiivseks vahistamiseks piisav.

Varasügisel pani politsei käed raudu viiel kaheksast kohtu alla antud jõuguliikmest ja sulges nad kuudeks kinnipidamisasutusse. Selline jõuvõte häiris enim üht jõugu noorimat ja sõnakamat liiget Edvin Popovi, kes väitis, et vahistamine rikkus tema plaani avada vanalinnas turistidele suveniiripood.

Kuna tabada vargaid koos süütõenditega on sisuliselt võimatu, soostus prokurör pikkade kohtuvaidluste vältimiseks kaitsjate ettepanekuga lahendada asi kokkuleppemenetluses. «Meie soov oli, et nad kõik saaksid karistada, ja see täitus,» ütles Nieländer.

Prokuröri sõnul on vargal kõige suurem hirm tingimisi karistuse ees, sest see muudab ta edasise töö väga riskantseks ja toob kaasa pikaaegse vangistuse. Sellele eelistatakse ühiskondliku kasuliku töö tegemist.

Ometi pidi enamik neist eile kohtus leppima ka reaalsete vangistustega. Seitse neist olid varem vähemalt kolmel korral kohtulikult karistatud – rekordimees Konstantin Dmitrijev koguni 11 korral. Teades, et
Igor Nižnikul oli seaduse ees vastuse andmist õnnestunud vältida viimased kaheksa, tema kolleeg Mederbekovil aga viimased neli aastat, peab prokuröri sõnul tulemusega kokkuvõttes rahul olema.

Tõestatud vargused
•    Mehlis Mederbekov võttis mullu 3. juunil vanalinnas Saiakangi käigus Saksamaa kodanikust naiselt rahakoti, millega tekitas kahju 432 eurot. Samal ajal tegid Igor Nižnik, Jevgeni Seizeller, Edin Popov ja Konstantin Dmitrijev naise ümber ringi, mis varjas vargust teiste inimeste silme eest.
•    10. juunil järgnes Mederbekov Viru tänaval koos Nižniku ja Popoviga Saksamaa kodanikust mehele, kes hoidis oma jopet õla peal. Nižnik ja Popov varjasid enda käes olevate jopedega hetkeks Mederbekovit, kes sai nii märkamatult avada sakslase õlal oleva jope rinnatasku, kust võttis rahakoti. Kahju 75 eurot.
•    17. juunil järgnes Aleksei Pugatšov vanalinnas Lühikese jala tänaval asuvate treppide kõrval oleval kaldteel koos Dmitrijevi ja Seizelleriga Saksamaa kodanikust naisele. Ühel hetkel liikus Seizeller Pugatšovi selja taha, asetas käed oma puusadele ja varjas nii enda käes olnud jopega Pugatšovi tegevust, kes võttis naise käekotist salaja rahakoti. Rahakoti toppis Pugatšov enda käes olnud kampsunisse, mille andis kohe üle teisel pool treppide käsipuud oleval kaldteel seisnud Dmitrijevile. Kahju 100 eurot.
•    12. juulil järgnes Mederbekov Saiakangi käigus koos Nižniku, Seizelleri ja Popoviga Austraalia kodanikust naisele. Ühel hetkel astus Nižnik naise ette, hakkas enda käes olevat jopet puhastama, mistõttu naine käiku aeglustama pidi. Samal hetkel laskus Mederbekov naise selja taga poolkükakile ja näppas naise käekotist rahakoti. Tema tegevust varjasid selja tagant Seizeller ja Popov. Naisele tekitati vargusega kahju 99 eurot.
•    10. augustil järgnes Mederbekov Saiakangi käigus koos Nižniku ja Seizelleriga Taani kodanikust mehele. Ühel hetkel võttis Mederbekov mehe pükste tagataskust rahakoti, millega tekitas mehele varalist kahju 452 eurot. Samal ajal oli Nižniku käes avatud vihmavari, millega ta varjas Mederbekovi tegevust.
•    29. septembril järgnes Nižnik koos Popoviga sadama D-terminali juures Soome kodanikust mehele, kellele jalutas vastu Sergei Kitšatõi. Soomlaseni jõudes sikutas Kitšatõi mehe tähelepanu hajutamiseks tema parempoolset püksisäärt ja Nižnik võttis samal ajal soomlase tagataskust rahakoti 70 euroga.

Karistused
•    Mehlis Mederbekov (27) – üks aasta vangistust, millest kohe kuulub ärakandmisele kuus kuud. Ülejäänud karistuse osas rakendada pooleteiseaastast katseaega. Karistuse kandmise aeg algas mullu 15. septembril.
•    Konstantin Dmitrijev (33) – üheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 11. oktoobril.
•    Jevgeni Seizeller (33) – kaheksa kuud vangistust, millele lisandus 2011. aasta mais mõistetud ärakandmata karistust neli kuud ja 22 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus üks aasta ja 22 päeva. Karistuse kandmise aeg algas 13. septembril.
•    Edvin Popov (24) – seitse kuud vangistust, millele lisandus 2011. aasta mais mõistetud ärakandmata karistust kolm kuud ja 11 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus kümme kuud ja 11 päeva. Karistuse kandmine algas 17. oktoobril.
•    Igor Nižnik (27) – üheksa kuud vangistust, millest kohe kuulub ärakandmisele kolm kuud ja kuus päeva. Ülejäänud karistuse osas rakendada pooleteiseaastast katseaega. Karistuse kandmine algas 13. septembril.
•    Leonid Nižnik (37) – viis kuud vangistust. Karistuse kandmine algas 17. oktoobril.
•    Aleksei Pugatšov (32) – kuus kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on aega üks aasta.
•    Sergei Kitšatõi (27) – kaks kuud vangistust pooleteiseaastase katseajaga.