MTÜ: regulaarsed narkotestid koolis vähendavad katsetamist

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooliklass. Foto on illustratiivne
Kooliklass. Foto on illustratiivne Foto: MEELIS MEILBAUM/ VIRUMAA TEATAJA

MTÜ Narkovaba Eesti tahab kaasta 10 kooli pilootprojekti, mis käib regulaarselt kooliruumides narkoteste tegemas. Teiste riikide kogemused on näidanud, et see vähendab õpilaste julgust narkootikume proovida.
 

MTÜ Narkovaba Eesti ekspert Raul Rohtla ütles, et asja mõte on testida koolikeskkonda, mitte õpilasi. «Meie eesmärk ei ole leida õpilasi, kes narkootikume tarbivad või levitavad, selleks on politsei,» rääkis ta. «Püüame selgitada, kas koolis üldse narkoprobleem on ja minu subjektiivne arvamus on, et sellist kooli täna Eestis ei ole, kus võiks 100 protsenti kindel olla, et mitte ükski ei ole kokku puutunud – eriti gümnaasiumiosas,» sõnas Rohtla.

Kui narkootikumidega kokkupuude on tuvastatud, siis selgitatakse ka, milliste ainetega täpsemalt, samuti see, kui palju on jälgi ehk kui suur see probleem on.

«Olemuselt on tegemist Föderaalse Juurdlusbüroo jaoks välja töötatud kokkupuutetestiga, mis ei näita inimese joovet, vaid seda, kas inimesel on olnud füüsilist kokkupuudet narkootikumidega. Testima peab pindasid, mida inimene on puudutanud, sest jälg kandub edasi.»

Koolides tehakse tööd suhteliselt avalikult, et õpilased saavad teada, et testitakse. «Mingis vanuses noored teevad lollusi seltskonna ja kaaslaste pärast. See, et koolis tehakse narkoteste, annab noorele aktsepteeritava põhjuse «ei» öelda.» Samuti näitavad testid ära, milliste ainetega on tegu. See annab õpetajatele võimaluse konkreetsete ainete kahjulikkusest rääkida.

Rohtla rõhutas, et infot politseisse ega mujale ei edastata ning represseerima selle alusel kedagi ei hakata.

«Muu maailma kogemused näitavad, et narkootiliste ainete leiud on vähenenud aasta jooksul kuni kolm korda,» kinnitas Rohtla. Seetõttu tuleks teste teha korduvalt iga kahe kuu järelt.

Ühekordne käik – testid ja kahe inimese umbes kolme tunni töö – maksab vahemikus 150-180 eurot.Rohtla kinnitusel on kokku lepitud testide tegemine veel kahe kooliga. Pilootprojektis osalejatel tuleb testid ise või koolipidajal kinni maksta või leida sponsor.

MTÜ tahab pilootprojekti leida kokku kümme kooli, kelle põhjal saaks teha üldistuse ja leida selliseks tegevuseks kindlama rahastuse. «Kuni see on kooli enda majandada, seni see väga laialt kasutusse ei lähe,» oli Rohtla realist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles