Vesilennuki ehitaja hoiab hinge kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgse plaani järgi peaks Lennusadama vesilennukite angaaris seisev täissuuruses vesilennuk Short 184 homme hoone kupli alla umbes 10 meetri kõrgusele tõstetama. Lennuki ehitaja Urmas Haug hoiab sel ajal hinge kinni, et tema kätetööga midagi hullu ei juhtuks. Tõstmine võib aga ka edasi nihkuda.
«See paneb lausa südame alt värisema,» mainis Haug. «Ei usu küll, et midagi juhtub, aga seda hetke olen peaaegu kaks aastat oodanud ja üksinda mõelnud, et saaks selle asja juba kaelast ära.»
Algselt 20. sajandi algul valminud vesilennuki Short 184 ehitmine läks Türil Nurmsi lennuklubis lahti 2010. aasta veebruaris ning sel nädalal algas lennumasina kokkupanek, millele kulus neli päeva. Homme peaks kätte jõudma see moment, kui hakatakse lennukit angaaride kupli alla tõstma ja sinna kinnitama.
Haug ütles, et suurema osa lennukist ehitas tema, kuid vajadusel olid abiks ka Nurmsi lennuklubi liikmed. Näiteks tiibade kinnitamiseks läks vaja lausa kaheksa inimese koostööd.
«Esimese asjana hakkasime koos hiljem purilennukiõnnetuses hukkunud Kalju Käiaga 2010. aasta veebruaris tegema lennuki sabatüüri,» ütles Haug. «Joonised saime inglastelt, kes alustasid nende taastamisega 1970. aastatel, kui see töö jäi neil pooleli.»
Short 184 on kokku pandud põhiliselt puidust detailidest, kuid Haugi sõnul ei hakatud otsima väärtuslikku materjali, kasutati rohkem ehituspuitu. Lennukist olid olemas must-valged fotod ning nende järgi püüti tuvasta lennumasina tegelikku värvi. Kere on kaetud ehtsa lennuki kattekangaga, mis praegu on loomulikult parema kvaliteediga kui 20. sajandi algul, kui seda tüüpi vesilennukid Inglismaal valmisid.
Lennukil paikneb ka mootor, kuid loomulikult on see mulaaž, mis propellerit ümber ajada ei suuda. Käega lükates liigub aga tiivik küll.
Muidu mööblitisleri ametit pidav Haug oli paar aastat täislepinguga lennukiehitaja, kes tegutses Nurmsi lennuklubis. Klubi võitis meremuuseumi korraldatud riigihanke ja sai ajaloolise vesilennuki ehitamise endale. Koos materjalidega läks see töö maksma umbes 1,3 miljonit Eesti krooni.
Nurmsi lennuklubi liige ja vesilennuki ehitamisel jõudumööda kaasa aidanud Meelis Kupitsa sõnul oligi üks suuremaid hädasid see, et vesilennuki joonised olid poolikud. Ülejäänu tuli vanade fotode järgi välja mõelda.
Short 184 oli kunagi projekteeritud emalaeva pardalennukiks, torpeedokandjaks. Olemasoleva lennuki kõhu alla oli mõeldud koht neljale pommile, tegemist oligi pommitajaga. Eesti lennuväes aga kunagi ostetud kaheksat lennukit tegelikult selleks otstarbeks ei kasutatudki. Põhiliselt oli Short 184 õppeotstarbeline lennuk, sellega veeti ka posti Helsingisse.
«Inglased ise nägid ka, et torpeedodega oli lennuk nii nõrk, et vaevalt lendas, mistõttu kasutati vaid pomme,» mainis Kupits. «Kiirus oli umbes 120 kilomeetrit tunnis, nii et isegi allveelaeva kättesaamine oli keeruline, sest laev jõudis enne sukelduda, kui lennuk kohale jõudis. Lennukõrgus oli umbes 50 meetrit.»
Short 184 meeskond koosnes kahest mehest – piloodist ja vaatlejast. Viimane oli justkui lennuki kapten, kes ütles piloodile, kuhu sõita ning tema käsutuses oli ka parda kuulipilduja.
Short 184 tehnilised andmed
Pikkus 12,38 m
Tiivaulatus 19,36 m
Kõrgus 4,11 m
Tiiva pindala 63,9 m²
Tühimass 1680 kg
Piirmass 2433 kg
Maksimumkiirus 142 km/h
Meeskonnas kaks liiget
Relvastuseks 7,7 mm kuulipilduja ning neli 45-kilogrammist pommi