Tallinn esitas halduskohtule kaebuse vabariigi valitsuse selle aasta 31. jaanuari korralduste tühistamiseks. Oma korraldustega ei andnud valitsus kümnele Tallinna üldhariduskoolile luba venekeelseks õppeks.
Tallinn taotleb kohtu kaudu venekeelse õppe jätkamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhindudes põhiseadusest palub linn jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 3, tulenevalt selle vastuolust põhiseadusega ning tühistada valitsuse 31. jaanuari korraldused.
Põhiseaduse 37. paragrahv sätestab muuhulgas, et õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõige 3 sätestab aga, et gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.
Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel ning selle ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Põhiseadus ei võimalda aga anda keelevalikul otsustust valitsusele, vaid see õigus on vastavalt põhiseadusele õppeasutusel.
Tallinna linnavolikogu esitas möödunud aasta 24. märtsil põhi- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 alusel taotluse valitsusele Tallinna munitsipaalkoolide gümnaasiumide õppekeele kohta. Taotlus puudutas luba kasutada gümnaasiumi õppekeelena vene keelt või kakskeelset õpet kaheteistkümnes pealinna koolis.
Valitsus andis oma korraldusega loa Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumile venekeelse õppekeele kasutamiseks gümnaasiumiastmes viieks aastaks ja Tallinna Saksa gümnaasiumile saksakeelses osakonnas kasutada eesti keele kõrval teise õppekeelena saksa keelt. Teiste koolide suhtes oli valitsus langetanud negatiivse otsuse.
Tallinna linnavalitsus, kes esindab vaidlustatud korraldustes neid kümmet kooli, leiab, et valitsus on teostanud vääralt kaalutlusõigust, ei ole kaebajat ära kuulanud ning põhi- ja gümnaasiumiseaduse vastav norm tuleb jätta kohaldamata tulenevalt selle vastuolust põhiseadusega. Ühtlasi rikub valitsuse otsus mitmeid rahvusvahelisi põhimõtteid.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on valitsus taotluste menetlemise käigus keskendunud mitte taotluse sisule, milleks oli õppekeele valik, vaid eestikeelse õppe võimalusele ning sisuliselt vaadates sellega linnakodanike sooviavaldusest mööda. «Haridusministeeriumi ametnikud ei soovinud ega tutvunudki vastaspoole argumentidega keele valiku suhtes,» märkis Kõlvart.