Tallinn tahab riigihanke kaudu leida jäätmete käitlemise kohta, kuid Eesti Energia, kelle jäätmeenergiaplokk valmib alles järgmisel aastal, püüab hanke korraldamist venitada.
Eesti Energia vaidleb Tallinnaga jäätmekäitluse üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinna jäätmete käitlemiseks on kolm võimalikku kohta – Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ehk endise nimega Tallinna prügila, Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas ning alles järgmisel aastal valmiv Iru jäätmeenergiaplokk, mis kuulub Eesti Energiale.
Tallinn tahab kehtestada korra, et pealinna prügi tohib käidelda vaid ühes kohas ning selleks soovitaksegi korraldada riigihange. Hanke tingimuste vastu oli algul ka Ragn-Sells ning läks Tallinna vastu kohtusse, kuid esimese astme kohus tegi firmat rahuldava otsuse ning nüüd on Ragn-Sells Talllinna hanketingimustega põhimõtteliselt nõus.
«Hanke osas ongi praegu ainuke vaidleja veel Eesti Energia,» kinnitas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. «Nad vaidlevad sellepärast, et jäätmeenegriaplokki veel ei ole. Nüüd nad pakuvad hanke jaoks mitmeid konstruktsioone, näiteks koguda jäätmed kokku ja viia need kuhugi mujale, et energiaploki valmimisel neid põletama hakata.»
Otsitud põhjused
Sarapuu mainis, et kui Eesti Energiale vastu tulla, siis võib hange liiga kalliks minna ning kokkuvõttes peavad linlased selle kinni maksma. Tallinn soovib, et prügi käitlemine oleks linnale võimalikult lähedal, siis on ka veokulud väiksemad.
Teine asi, mille üle Eesti Energia linnaga vaidleb, puudutab jäätmete käitlemise kiirust. Linn soovib, et kokku kogutud prügist käideldaks ühes kuus vähemalt 70 protsenti. Eesti Energia asjatundjate hinnangul ei ole aga mõtet kiirustada.
«Kokkuvõttes võib öelda, et need on Eesti Energia poolt otsitud põhjused, põhiline on ikka see, et nende jäätmeenergiaplokk ei ole veel valmis,» kinnitas abilinnapea.
Sarapuu sõnul tahab linnavalitsus siiski hanke lähiajal välja kuulutada, sest ainult riigihanke kaudu on võimalik saada parim tulemus ja madalaimad käitlushinnad. Kui aga Eesti Energia pärast hanke väljakuulutamist endale esialgse õiguskaitse saab, siis jääb kogu protsess jälle pooleli. Jäätmete käitluskoha hankele peab kohe järgnema ka veohange, sest Tallinnas puudub praegu viies piirkonnas korraldatud jäätmevedu.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik teatas Postimehele, et ettevõte peab igati positiivseks Tallinna linnavalitsuse käivitatavat hanget jäätmetele käitleja leidmiseks, kuna see tekitab konkurentsi ning võimaldab linnal saada teenust parima hinnaga. Samas vaidlustas Eesti Energia käitluskoha hanke nende tingimuste osas, mis piiravad Iru jäätmeenergiaploki osalemist hankes.
Ragn-Sells on rahul
Ragn-Sellsi Põhja regiooni juht Priit Sipelgas mainis, et esimese astme kohtus sai firma olulises küsimuses positiivse lahendi ning loobus esialgu muude asjade rahuldamata jätmise pärast kohtutee jätkamisest. Ragn-Sellsile oli positiivne see, et kohtuotsuse järgi on Eesti üks tervik ning pole oluline, kui kaugel Tallinnast prügi käideldakse.
«Jäätmete kaugemale vedamine ei pruugi kokkuvõttes teenust kallimaks teha, kõik sõltub käitlemise tehnoloogiast,» ütles Sipelgas. Ta lisas, et viimasel ajal on mitmed prügilad ka ladustamise hinda alla lasknud, kuna tööle on hakkamas suured prügikäitlustehased.
Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas on valmis, kuid puudub kasutusluba, sest Tallinna keskkonnaamet ei ole andnud kooskõlastust. Põhjus peitub asjaolus, et tehase juures ei ole veel valmis ehitatud sadevete kanalisatsiooni, kuigi see on kavas rajada. Keskkonnaamet võiks Sipelga sõnul ka tingimusliku kasutusloa väljastada, kuid millegipärast ei taheta seda teha.
Tallinna jäätmekäitlus
Tallinnas on 13 korraldatud jäätmeveo piirkonda (Haabersti, Nõmme, Pirita, Kristiine, kaks Mustamäel, kesklinnas ja Põhja-Tallinnas ning kolm Lasnamäel). Suuremad vedajad on AS Veolia Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells ja AS Adelan Prügiveod.
Eelmise aastaga lõppes korraldatud jäätmevedu kahes kesklinna, ühes Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonnas. Praegu kehtib seal jäätmekäitluses vaba turg.
Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas saab aastas vastu võtta kuni 120 000 tonni, Tallinna prügila samalaadne tehas umbes 100 000 tonni ning järgmisel aastal valmiv Iru jäätmeenegriaplokk 220 000 tonni jäätmeid. Eesti jääb sorteerimisest üle ning ladustatakse prügilatesse praegu 300 000 tonni segaolmejäätmeid.