Homme külastajatele uksed avava uue sisu saanud Tallinna teletorni renoveerijatel tuli tihti kukalt kratsida, kuidas linna kõige kõrgemas rajatises üht või teist probleemi lahendada. Näiteks 21. korruse põrandavaibad tuli lifti all üles vedada.
Teletorni renoveerijad pistsid rinda hulga takistustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teletorni 21. korruse põrandakatte nelja meetri laiused rullid tuli kuidagi üles saada. Lifti need ei mahtunud. Siis otsustasidki ehitajad, et muud üle ei jää, kui tuleb kogu kandam lifti alla riputada ning nii üles vedada. Mööda treppe ei ole ju võimalik raskeid rulle 170 meetri kõrgusele vedida.
Teletorni renoveerinud firma YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim mainis, et ehitusel tuli igasuguseid huvitavaid asju ette. Välja veeti 500 tonni vana betooni ja kokku 800 tonni igasuguseid materjale, sealhulgas palju mürgist asbesti, mis tuli ka vastavalt nõuetele utiliseerida.
Kuna ehituse ajal töötas tornis vaid üks piiratud kandevõimega lift ning tele- ja raadiosaateid edastava firma Levira tööd ei tohtinud sekundikski katkestada, oli ehitajatel tööde planeerimisel mõtlemisainet kuhjaga. Ühe Eestis esimest korda kasutatava asjana nimetas Põim udusprinklersüsteemi 21. ja 22. korrusel. See tähendab, et tulekahju korral ei hakka mitte laest vett igas kaares laiali lendama, vaid ruumis tekib udu, mis peaks tule kustutama.
Vanade antennide mahavõtmisel kasutas YIT Ehitus alpinistide teeneid, sest ehitajad ei olnud niisuguseks tööks valmis.
Uuenenud teletornis on kaks lifti, mis liiguvad kiirusega 3,5 meetrit sekundis ning jõuavad üles 49 sekundiga. Vaateplatvormil ehk 21. korrusel on ridamisi klaasiga allavaatamise kohti, kuhu nõrganärvislistel ei ole soovitatav astuda, sest 170 meetrit tühjust mõjub esimesel korral küll õudselt. Pärast mõnda korda proovimist läheb hirm üle.
Sihtasutuse Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu mainis, et ilusa ilmaga näeb torni 21. korruselt 50 kilomeetri kaugusele, isegi Soome rannik olevat heal juhul aimatav. Tele- ja raadiosignaalid levivad 314 kõrguse masti otsast 70 kilomeetri kaugusele. Päästeamet on kehtestanud nõude, et üle 100 inimese ei tohi korraga 21. ja 22. korrusel viibida.
Vaatekorrusel on üles seatud 22 erinevat puutetundlike ekraanidega robotit, mille abil saavad külastajad tutvuda Eesti saavutustega, mis on tunnustust leidnud terves maailmas. Seal on teavet geenivaramu, idufirmade, põlevkivikeemia ning muude huvitavate asjade kohta. Saab kuulata ka Arvo Pärdi muusikat. Samuti on üles pandud mitu ekraani, mis töötavad pikksilmana ning iga tallinlane võib oma kodumaja üles otsida, väliskülalised saavad aga Tallinna erinevaid vaateid nautida.
Teletorni uuendamise projekti teinud KOKO Arhitektid juhataja Andrus Kõresaar ütles, et sissekäik teletorni on võrreldes 1980. aastaga, kui torn esimest korda avati, oluliselt muutunud. Suvel saab mööda estakaadi siseneda otse teisele korrusele, talvel tuleb aga kasutada esimese korruse tunnelit, et hoida ära võimalikke lume või jää langemisest tingituid vigastusi külastajatele. Vanasti oli torni ees suur bassein, kuid Kõresaare sõnul ei olnud see vaid silmailu, vaid vett kasutati torni keldris asunud hiiglaslike raadio- ja telesaatjate jahutamiseks. Praegu on torni keldris 1000 ruutmeetrit serveriruumi.
Kõresaare sõnul on 20 000 tonni kaaluva teletorni betoon nii tugev, et järgmise 100 aasta jooksul ei juhtu sellega midagi.
Teletorni külastajate arvuks on aastas prognoositud vähemalt 100 000 inimest nii Eestist kui mujalt maailmast. Torni pidulikult avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts mainis isegi numbrit 130 000. Täiskasvanule maksab tavapilet seitse, lastele neli eurot. Kes tahab järjekorra puhul kiiresti liftiga üles pääseda, peab 11 eurot välja käima. Teletorni uuendamine läka maksma 6,6 miljonit eurot, millest enamus tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu fondidest.