Nõmme ligi 340 majapidamist kasutas 2006. aastast siiani prügiveol eeliseid, mille oli oma linnaosavanema ameti ajal kehtestanud Rainer Vakra. Nüüd tuleb inimestel hakata jäätmeseadust täitma ning erandid kaovad.
Nõmmelased ei taha loobuda oma prügiveoeelistest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmme elanik Heido Ots on pahane ning ei saa kuidagi aru, miks ta peaks hakkama endale prügi kuskilt juurde hankima, et 140-liitrine mahuti iga kuu täis saaks. Tema sõnul töötab jäätmeseadus ja Tallinna jäätmeveoeeskiri otseselt prügi sorteerimise vastu, sest kõik majapidamises tekkinud sodi tuleb nüüd ühte prügikasti visata, et see täis saaks.
Ots on kuus aastat elanud nii, et Ragn-Sells tühjendas tema prügikonteinerit iga 84 päeva tagant, kuid nüüd on linna keskkonnaameti karm nõudmine, et tühjendamist tuleb teha kord kuus ning mupo hakkab asja kontrollima. Osadel Nõmme elanikel oli tühjendustsükkel 42 või 56 päeva – ka need eelised kaovad.
Linnaosavanem ei saa aidata
Nõmme linnaosavanem Erki Korp kinnitas, et tema ei saa prügivedamise korras midagi muuta, kuigi on pahaste majaomanikega üldiselt nõus. Riigikogu on vastu võtnud jäätmeseaduse ning sellega on paika pandud, et linnas kui tiheasustusega alal tuleb prügikonteinereid tühjendada mitte harvemini kui 28 päeva tagant.
Korp lisas, et Vakra valitsemise ajal aastatel 2006 – 2011 olid Nõmmel tõesti erisused lubatud. Eelmise aasta oktoobris see «vabadus» aga kadus ning kõigile elanikele suruti peale 28-päevane tühjendusaeg.
«Meil oli siin Nõmmel uhke koosolek ning ma tegin kokkutulnud inimestele ettepaneku koostada kodanikualgatuse korras riigikogule pöördumine muuta jäätmeseadust, mis ei arvesta Nõmme, aga võibolla ka mõne teise piirkonna elanike huvidega,» kinnitas Korp. «Inimeste pahameel tekib sellest, et kui nad praegu sorteerivad prügi, paigutavad seda eraldi pakendi- ja taarakottidesse, mille Ragn-Sells tasuta ära veab, siis edaspidi neil see huvi kaob ning nad viskavad kogu prügi ühte konteinerisse kokku.»
Inimesed võivad prügi jaoks kasutada ka musti 150-liitriseid kotte, mis võivad kaaluda kuni 10 kilo, kuid Korpi sõnul tekivad nendega omaette probleemid, sest linnud kipuvad kotte puruks nokkima ning prügi vajub laiali. Ka koerad ja kassid võivad kotte katki rebida.
Inimesed on harjunud
Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Kertu Tiitso sõnul nõuab seadus tõesti, et prügikasti tuleb tühjendada mitte harvemini kui 28 päeva tagant. Nõmme linnaosa on erandina võimaldanud oma elanikel ka pikemat tühendamisperioodi ning inimesed on sellega juba harjunud.
«Nüüd tuleb aga ka Nõmme elanike suhtes seda kohustust rakendada,» rõhutas Tiitso. «See on keskkonnaameti initsiatiiv, et nõuda eeskirja täitmist ning meie palvel Nõmme linnaosavalitsus vastavad teated inimestele ka saatis. Ka Piritale oleme saatnud märgukirju, et jäätmete kogumise leping on vaja sõlmida ning prügi üle anda.»
Tiitso mainis veel, et Nõmme elanikud on harjunud oma jäätmeid ka kuskil tulekoldes põletama, kuid see tekitab ebameeldivat haisu ning keskkonnaametile on laekunud sellelaadseid kaebusi naabritelt.
Nõmmel korraldatud jäätmevedu tegeva firma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg ütles, et seadus nõuab kord kuus prügikonteinerite tühjendamist ning vedaja ei saa selles osas mingeid erandeid teha.
«Ma ise olen samuti jäätmete tekitaja ning minu hinnangul on kord kuus prügikastide tühjendamine täiesti normaalne,» väitis Remmelg. «Siis ei ole ka seda ohtu, et midagi läheb haisema või konteiner hakkab üle ajama. Harjumuste muutmine tekitab inimestes alati esialgu vastuseisu.»