Tagasi
Tegu on osaga kaheaastasest projektist «Turvalised kruiisid Läänemerel», mille eelmistel kohtumistel on Eesti, Rootsi ja Soome politseinikud ning laevafirmade esindajad arutanud reisilaevadel toime pandud kuritegude menetlemise põhimõtteid ning viise, kuidas süütegusid paremini ära hoida.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna märkis, et kuigi kuriteod laeval ei erine oma iseloomult maismaal toime pandutest, on nende lahendamise käik tihti tavapärasest teistsugune. «Kuna laev võib sadamasse jõuda alles tunde pärast kuriteosündmuse ilmnemist, peab laevameeskond iseseisvalt oskama tegutseda olukorras, kus maismaal oleks juba abiks politsei,» selgitas Pärkna õppuse ühte eesmärki.
Teise aspektina tõi ta välja politseitöö põhimõtete ühtlustamise Läänemereriikides. «Laevad läbivad mitme riigi territoriaalvesi ning alati ei ole sihtriik see, kus alustatud menetlus lõpuni viiakse. Seetõttu peab politsei töötama selliselt, et kogutud tõendeid saaks kasutada ükskõik millise lähiriigi kohtus,» ütles Pärkna.
Möödunud aastal registreeriti Eestis reisilaevadel toime pandud kuritegudest kõige enam vargusi, mida oli 45. Isikuvastastest kuritegudest olid peamised kehalised väärkohtlemised, mida oli 21. Registreeriti ka kolm vägistamist ning kaheksa avaliku korra rasket rikkumist.
Väärtegudest on enim levinud riigipiiri režiimi rikkumised, mis peamiselt seisnevad kohustusliku reisidokumendi puudumises.
