Tagasi
Kõlvart tõstis esile, et Tederi hinnangul ahendab võimalus erinevates keeltes õppida võimalust omandada haridust eesti keeles ja oma seisukoha kaitseks tõi õiguskantsler põhiseaduse paragrahvi 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 21.
Kõlvart tõdes, et põhiseaduse paragrahvi 37 punkt 4 ütleb tõepoolest, et igaühel on õigus saada haridust eesti keeles, kuid sama punkt ütleb ka, et vähemusrahvuste õppeasutustes valib õppekeele õppeasutus ise.
Kõlvarti sõnul toimub õppetöö vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 21 eesti keeles, kuid sama paragrahv näeb ette ka ükskõik millise teise õppekeele valiku õiguse.
«Õiguskantsler kasutab mõistet «erandkorras», kuid seadusandja selles paragrahvis sellist mõistet ei kasuta,» väitis Kõlvart.
Kõlvart rõhutas, et seadus annab õppekeele valiku õiguse hoolekogule kui lastevanemate esindusorganile ning põhiseaduse paragrahvi 37 punkt 3 ütleb samuti, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
«Tuleb välja, et mitte üksnes erakooliseadus, vaid ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning ka põhiseadus annavad õiguse õppekeelt valida,» ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul kinnitas seda eelmise aasta 11. juulil ka Teder oma ettekirjutuses haridusministeeriumile.
«Kui õiguskantsler on mingil põhjusel oma arvamust muutnud, siis tuleks tema loogikale vastavalt viia sisse muudatused mitte ainult erakooliseadusesse vaid ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ja põhiseadusesse. On ju põhiseaduses fikseeritud õigus, mitte kohustus saada eestikeelset haridust,» väitis Kõlvart.
Kõlvarti sõnul jääb arusaamatuks, kas Teder ei ole rahul üksnes Tallinna ja Narva kavatsustega luua munitsipaalsed vene õppekeelega eragümnaasiumid või näeb ta ohtu ka õppeasutustes, kus õpetatakse saksa, inglise või soome keeles.
«Erakoolid loovad hariduse saamiseks lisavõimalusi, mitte ei ahista kellegi õigusi,» ütles Kõlvart.
Abilinnapea kinnitusel näitab praktika, et saades kvaliteetset haridust emakeeles on võimalik ka riigikeel vajalikul tasemel omandada.
«Kui õiguskantsler tunneb tõsiselt muret eestikeelse hariduse saamise õiguse kindlustamise pärast, oleks tal mõttekas analüüsida kuidas mõjutab selle õiguse teostamist haridusministeeriumi plaan gümnaasiumide arvu mitmekordselt vähendada,» lisas Kõlvart.
