Tagasi
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ei varjanud usutluses Postimehele, et just niisugune suund on võetud ja seda järgitakse igal juhul. Ta mainis, et loomulikult on mugavat autosõitu nautivatel autoomanikel oma huvid ja võibolla natuke rohelisema mõtteviisiga ühissõidukite kasutajatel oma eelistused, kuna aga viimaseid on kordades rohkem, siis tuleb niisugust mõtlemist toetada ning linn seda ka teeb.
Ühistranspordi eelistamisel on aga juba praegu palju probleeme tekkinud ning sügisel võib Tallinnas oodata tõelist hullumaja, kuna näib, et linnavalitsus ja transpordiamet ei ole veel niikaugele ette vaadanud. Küsimusele, et kui tõesti olukord linna liikluses muutub väljakannatamatuks, kas siis ka mingeid otsuseid ümber vaadatakse, vastas Harjo, et eelistus jääb ikka ühissõidukitele.
Üks hullemaid muudatusi ootab augusti keskpaigas ees Gonsiori tänaval. Transpordiameti peaspetsialist Jaan Tarmak ütles, et kui 15. augustil lõpeb seal soojatorustike vahetus, siis on tänav juba uut moodi joonitud. Erilised üllatused ootavad liiklejaid lõigul Raua tänavast Vilmsi tänavani, kus kesklinna suundub üks bussi- ja üks tavaline sõidurada. Lasnamäe poole saavad sellel lõigul aga liikuda ainult ühissõidukid, tavaautod peavad kasutama paralleelset kahe rajaga Kunderi tänavat.
Harjo põhjendas sellist radikaalset liikluskorralduse muudatust asjaoluga, et mööda Gonsiori sõidab väga palju busse ning talviste sõidugraafikute järgi on nende intervall alla ühe minuti, kusjuures bussid on tavaliselt pilgeni täis. Seetõttu tulebki seal ühissõidukitele eelistus anda.
Liikluskorralduse oluliste ümberkorralduste tõttu on Tallinnas tekkimas aga muidki probleeme. Võib oletada, et järgmisest aastast algav tasuta sõit pressib ühissõidukid inimesi pilgeni täis ning liiklusvahendeid on liinidele juurde vaja.
Harjo selgituse järgi planeeritakse Tallinna ühistransporti nõudluse järgi – kui on nõudlust, siis lisatakse ka liinile busse. Järgmisest aastast lisandub liinidele umbes 20 protsenti busse, et graafikuid tihendada. See tähendab aga bussipargi kogu võimsuse käikulaskmist. Loomulikult on kavas ka uusi ühissõidukeid juurde osta.
Teine suur probleem peitub selles, kuidas väljastpoolt Tallinna tulevad inimesed saaksid kõige mugavamalt kesklinna, sest «Pargi ja reisi» parklaid oleks praegusele neljale kindlasti juurde vaja. Harjo sõnul on selles osas suurim takistus maaprobleem, sest linnal pole vajalikke krunte ning naaberomavalitsustega ei ole häid variante leitud.
Samas rõhutas Harjo, et inimesed ei kasuta piisavalt ka olemasolevaid parklaid. Näiteks Lasnamäel Peterburi tee äärne peatuskoht seisab peaaegu tühjana, kuigi ida poolt Tallinna sõitvad juhid võiksid auto rahulikult sinna jätta ja päris tiheda graafikuga 54. liini bussiga kesklinna suunduda. Ka Väike-Õismäe ühissõidukite lõpp-peatuses haigutab tühjus. Sinna saaksid aga oma neljarattalise sõbra jätta Paldiski maanteed või Rannamõisa teed pidi linna sisenejad ning trolliga kesklinna sõita.
Laagri ja Saue kandist tulijad võiksid oma auto jätta endise Kalevi vabriku juures olevasse parklasse, kuid see on juba praegu täis, kuna seal pargivad ka ümberkaudsete firmade töötajad. Parkla laiendamiseks kahjuks ruumi pole. Harjo sõnul peab mõtlema, kuidas seal saaksid parkida ainul ühissõidukite peale minejad. Edaspidi võiks näiteks kasutada kontaktivabasid sõidukaarte tõkkepuu avamiseks, aga selline süsteem tahab täiendavat raha.
Väljastpoolt Tallinna tulijate mure on aga ikkagi selles, et kui nad panevadki oma auto P&R parklasse, siis peavad nad erinevalt tallinlastest sõidu eest ühistranspordis maksma. Harjo sõnul ei tohiks piletihind järgmisest aastast küll tõusta, kuid lõpliku otsuse selles osas teevad linnavalitsus ja linnavolikogu.
