Praeguse raudteeremondi ajal on rohkem kui pooltel liinidel rongid asendatud bussidega, kuid Elektriraudtee ei ole suutnud bussivedu niimoodi korraldada, et kõik inimesed hommikuti õigeks ajaks tööle ja kooli jõuaksid, mistõttu on pahandajaid palju.
Rongiasendajate liikluse korraldamatus ajab sõitjad närvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna hommikul kella poole seitsme ajal seisis Keila raudteejaama esisel platsil Riisiperest tulnud asendusbuss. Esialgu oli sõiduk veel pooltühi, kuid siis hakkas üha rohkem inimesi kohale tulema, et Tallinna sõita. Peagi oli buss täis ja sõitis minema, aga rahvast aina kogunes ning tundus, et olukord muutub närviliseks.
«Eile näiteks keeldus buss peale võtmast inimesi, kes oleks pidanud vahekäigus püsti seisma,» kurjustas bussile kiirustav Riina. «Loogiline ju, aga see tähendas, et paljud jäid maha. Kui Sauel inimesed bussi tulid, keeldus juht edasi sõitmast ja hoidis meid ligi 20 minuti kohapeal kinni. Mina isiklikult olen juba kahel päeval pool tundi tööle hilinenud.»
Äkki keeras nurga tagant korraga välja koguni kolm asendusbussi, kuid need olid tulnud kaugemalt ning seega enamus istekohti oli juba hõivatud. Platsil seisnud inimesed hakkasid kiiresti busside juurde tormama, et endale siin või seal vaba istekoht leida. Põhimõte oli - kes ees, see mees. Näha oli, et kõik ootajad ikkagi peale ei mahu.
Üks õnnetutest mahajääjatest oli Mustamäe gümnaasiumi õpilane Kristofel Rennel, kes on viimastel päevadel pidevalt pidanud bussis koha saamise eest võitlema.
«Eile oli ees kaks bussi, kui kohale jõudsin, kuid kumbki ei võtnud rohkem sõitjaid peale,» ütles Rennel. «Umbes kolmkümmend inimest oli, kes tahtsid peale saada, aga bussijuht keeldus neid vastu võtmast. Põhjendus oli, et tema ei tohi seisukohtadele sõitjaid võtta. Klienditeenindaja selgitas hiljem, et rohkem busse neil ka kuskilt võtta pole.»
Renneli sõnul ongi kõige halvem see, et ta peab minema Mustamäele kooli ning selleks on vaja jõuda Hiiule, kust sõidab buss iga veerand tunni tagant edasi. Kui sellest maha jääd, on kooli hilinemine kindlustatud. Rongiga sõites niisugust probleemi ei tekkinud.
Tallinnasse kella kaheksaks tööle pääseda üritanud arheoloog Peeter Talvar oli samuti asendusbussinduse korraldamatuse peale päris pahane. Tema sõnul vahetati 3. septembril bussifirmasid ning siis hilinesid sõidukid umbes 20 minutit, mistõttu jõudsid inimesed Tallinnasse ka hilinemisega.
«Enne vedasid inimesi firma Pesorliinid bussid ja siis võeti ka seisjaid peale, Taisto seda aga ei tee,» ütles Talvar. Ta lisas, et ühte rongivagunisse mahub umbes 100 inimest, rongi koosseisus on vaguneid aga kolm või neli. Kahte bussi mahub heal juhul aga vaid sadakond sõitjat ning seetõttu jääbki osa inimesi paratamatult maha.
Bussile kiirustanud Kristiina Reimann kinnitas, et asendusbussidega on igal hommikul probleeme, rongidega midagi niisugust polnud ning istekohti jätkus kõigile. Kui buss kohale jõuab, siis tuleb tormata, et kohta saada, konduktor aga samas lohutab, et pole mõtet tormata, järgmine buss tuleb jälle. See aga võib paljudele tähendada tööle või kooli hilinemist.
Tallinna transpordikooli õpilane Merlyn Latt jäi napilt bussist maha. Järgmine võimalus oli tal kell 7.22 Keila jõudva rongiga Tallinna sõita, aga see tähendab kindlat kooli hilinemist ning ilmselt ka pahandusi. Eelmisel päeval oli ta lausa bussist välja visatud, sest kõik istekohad olid täis.
Klooga elanik Kalev Vabson oli nõus sellega, et raudtee tuleb korda teha, kuid ta ei olnud üldse rahul sellega, kuidas Elektriraudtee asendusbusside liiklust korraldab. Vabson kurtis, et tema naine käib Tondil tööl ning Tallinna pääsemisega on pidevalt probleeme, sest asendusbussid ei mahuta kuidagi kõiki reisijaid. Ka nii on juhtunud, et Kloogal võetakse küll peale püstiseisjaid, kuid Keilas peavad nad väljuma. Ja kuidas siis edasi pääseda?
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht
Kui Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste on välja öelnud, et Eesti Raudtee on lubanud septembrist alates tagada tavapärase rongiliikluse kuni kella kümneni hommikul, siis võin kinnitada, et niisuguseid veksleid ei ole me välja käinud.
Meil on Elektriraudteega üldse omamoodi suhted. Näiteks tuli ilmsiks, et nad on kleepinud oma rongidesse teateid, et nemad teenindaks reisijaid rõõmuga, aga ei saa meie (Eesti Raudtee – toim.) tegevuse tõttu seda teha. Meie teeme ju raudteeremonti ainult sel põhjusel, et Elektriraudtee saaks järgmisel aastal uute rongidega sõita. Pealegi maksame neile kinni asendusbussidega seotud lisakulud. Jätkuvalt olen seda meelt, et nende asi on korraldada reisijate liiklust, meie sellega ei tegele.
Kui me teeksime remondigraafikus muudatusi, siis veniks remont pikemaks. Ei ole ju võimalik, et teeme remonti ja laseme samal ajal rongidel täismahus sõita. Küll tulime nüüd Elektriraudteele vastu ning taastame alates 17. septembrist hommikuse rongiliikluse. Meil ei ole Elektriraudtee vastu mingit vimma ega kiusamise tuju.
Norbert Kaareste
Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht
Oleme kogu aeg asja ajanud, et asendusbusse juurde saada, kuid septembri algusest on liinimahud igal pool kasvanud, mistõttu ei ole meil õnnestunud ka lisabusse saada. Vaba bussiparki ei ole kellelgi.
Ma ise sõidan ju ka iga päev Keilast Tallinna ning tean väga hästi, milline tegelik olukord asendusbussidega on.
Eesti Raudteelt oleme nüüd saanud ametliku kirja, et alates 17. septembrist hommikune rongide auk kella kümneni kaob. Nad teatasid meile ka augustis, et 1. septembrist hakkavad hommikused rongid jälle sõitma, kuid paari päeva pärast tuli uus teade, et paraku ei saa seda siiski teha.
Kui vedajatel tekib vabu busse, siis annavad nad meile sõidukeid juurde, aga hetkel ei ole see võimalik. Ma saan aru küll, et inimesed tahavad igal juhul linna pääseda ja on nõus ka bussi vahekäigus püsti seisma, kuid turvalisuse huvides ei saa seda lubada.