Kesklinna mereäärsed alad tuleb täita inimliku sisuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kesklinna mereäärsed alad.
Tallinna kesklinna mereäärsed alad. Foto: Peeter Langovits

Tallinna linnaplaneerimise ameti tellitud ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) valminud uuring näitas, et kesklinna mereäärsed alad tuleb avalikkusele avada ja täita inimliku sisuga, nii et linlased tahaksid sinna minna ning looksid oma tegevusega sealse mitmekesise ruumi.

Uuringu tutvustamisel ütles TTÜ professor Katrin Paadam, et mereäärse linnaruumi avamine avalikuks kasutamiseks on oodatud muutus inimeste mõtlemises. Tema sõnul on sealsete alade praeguses kasutamises veel paju taunitavat – korrastamata tühermaad, kõikvõimalikud tõkestavad ja takistavad liiklusskeemid, samuti paiknevad seal kaubanduskolossid, mis müürivad kinni vaated merele.

«Väga teravalt on tulnud esile massituristidele suunatud tegevus sadamaalal, mis peletab tavalisi inimesi eemale,» märkis Paadam. «Uurimus näitas, et selline asi sadamas tekitab neis häbi oma linna pärast ja tõmbab Tallinna mainet alla.»

Professor rõhutas, et kesklinna mereäärse ala kasutamine peab kujunema võimalikult mitmekesiseks. Kultuurikilomeetri rajamine on üks asi, mis teadvustas paljudele inimestele, kuidas saab mereäärseid alasid tegelikult kasutada.

See tähendab, et kõrvuti võiksid eksisteerida looduslikud alad tehislike rajatiste ja ettevõtlusega. Näiteks võiks Kalarannas ikkagi olla väike liivarand ning planeeritavad majad ei tohiks end pressida liiga lähedale tulevasele rannapromenaadile, sest elanikud ihkavad personaalsust. Vältida tuleks hiiglaslike kaubanduskeskuste rajamist.

Uuringus osalenud erinevad inimeste grupid, kohalikud seltsid ja vabaühendused rõhutasid lausa märgilse tähendusega rannapromenaadi loomise ideed.

Professor hoiatas ka selle eest, et kui mereäärsed alad korda saavad, siis hakkavad seal üürid kiiresti tõusma ning see võib piirkonnast eemale peletada erinevate alade loomeinimesed. Niisuguseid näiteid on juba tuua Rotermanni kvartalist ning sellest on kahju. Kogu tulevase hoonestuse projekteerimisel mere äärde tuleks kasutada kõrgetasemelisi arhitektuurivõistlusi.

Paadami sõnul selgus uuringust seegi, et linnavalitsuse tulevast hoonet ehk linnamaja peetakse kesklinna mereäärsete alade arenduse üheks katalüsaatoriks. Samas tuleb seda avatud planeeringuga hoonet vaadelda koos muude lähikonda jäävate muude erinevat liiki rajatistega, et vältida eraldatust.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd mainis, et 2007. aastal kinnitas linnavolikogu kontseptsiooni linna avamiseks merele. Selle üks idee on, et linna süda võiks nihkuda mere poole kuhugi linnahalli kanti. Samas on vaja ka kesklinna tihendada. Nende kahe seisukoha valgusel saabki väita, et lähiaastatel võiks kõige suurem arenguhüpe toimuda sadama- ja sellega piirnevatel aladel.

«Siduvaks jooneks kesklinna mereäärsetel aladel on avaliku ruumi kvaliteet,» ütles Mänd. «Oluline on ka nii elanike kui arendajate arvamus, milliseks see ruum kujuneb. Seetõttu tellisimegi TTÜlt uuringu.»

Ta lisas, et kesklinna mereäärsetel aladel jõutud niikaugele, et seal tuleb kiiresti planeeringutega lõpuni minna. Seda tuleb aga teha avatult, et uuringust tulenevad ootused ja soovitused realiseeruksid.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles