Viimsi vald pani siseministeeriumilt tasuta saadud endise piirivalvelaeva müüki, kuid eelmise nädala neljapäeval kukkunud tähtajaks ei laekunud ühtegi ostupakkumist, mistõttu müük nurjus.
Viimsi valla laevamüük läks ostjate puudusel vett vedama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi abivallavanem Endel Lepik kinnitas reedel, et endise piirivalvelaeva PVL-110 müük läks tõesti luhta. Huvilisi oli küll olnud ja aluse kohta küsiti infot, kuid pakkumiste tegemise tähtajaks ei laekunud kõigele vaatamata ühtegi ostusoovi.
1992. aastal Lätis Liepajas ehitatud sõjaväe parvlaeva alghinnaks oli Viimsi vald määranud 190 000 krooni. Lepiku sõnul võis enampakkumise ebaõnnestumise üks põhjuseid ollagi liiga kõrge hind, sest tehniliselt olevat laev ikka päris kehvas seisus, kuigi väljastpoolt tundub üpris kobe olevat.
«Eks nüüd peame vallavalitsuses arutama, kuidas edasi minna,» tõdes abivallavanem. «Ilmselt sel nädalal teeme mingi otsuse.»
Lepik lisas, et laeva praegune seisukord on tõesti kehvavõitu. See oli ka üks põhjus, mis Viimsi vald ei jõudnud kokkuleppele Prangli Saarte Seltsiga neile laeva üleandmiseks.
Asi oli nimelt nii, et 2006. aastal taotles vald just Prangli Saarte Seltsi ettepanekul siseministeeriumilt parvlaeva tasuta kasutusse ning 2007. aastal oli riigikogu majanduskomisjon praami tasuta võõrandamisega ka päri.
Kahjuks ei jõudnud vald aga Prangli Saarte Seltsiga lepingu sõlmimiseni. Selts nõudis laeva endale tasuta üleandmist, vallavalitsus soovis aga teha seltsiga seitsmeks aastaks tasuta rendilepingu, mille järgi oleks selts pidanud enda katta võtma kõik praamiga seotud remondi- ja hoolduskulud.
Metall kaotab väärtust
Prangli saarele läheks parvlaeva vaja selleks, et vedada mandrilt kaupa, ehitusmaterjale ning vajadusel muudki kraami.
Lepiku sõnul lähtus Viimsi vald PVL-110 alghinna määramisel laevanduse alal tegutsevate maaklerite hinnangutest.
«Minu ettepanek vallavalitsusele on laeva hinda alandada ning minna teisele ringile,» ütles ta. «Kui palju alla lasta, eks see selgub arutelu käigus.»
Lepik lisas, et kui arvestada ainult vanaraua hinda, siis ei ületaks parvlaeva väärtus
80 000 krooni, sest ka vanaraud on võrreldes eelmise aastaga oluliselt odavnenud.
Abivallavanema sõnul küsis ta mullu septembris Eesti ühelt suuremalt vanametalli töötlevalt firmalt Kuusakoski pakkumist ning siis oli tonni hind 1850 krooni ehk 60-tonnise PVL-110 eest oleks saanud 111 000 krooni. Praegu pakub aga Kuusakoski 1200 krooni tonnist ehk umbes kolmandiku võrra vähem.
Registritest väljas
Seega saaks Miiduranna sadama kai ääres kasutult seisva laevakere eest vaid 72 000 krooni. Tegelikult võib vanametalli lõplik hind veel väiksemaks kujuneda, sest laeva tükkideks lõikamine maksab ka midagi.
Viimsi vallavalitsuse appi palutud asjatundjate sõnul on sõjaväe endise parvlaeva jõuallikad oma aja ära elanud. Peale selle ei ole alus kantud ühtegi laevaregistrisse.
Hinnanguliselt kuluks laeva kordategemiseks ja kõigi vajalike paberite vormistamiseks kuni miljon krooni. Tõenäoliselt ei ole võimalikud ostjad niisugusest väljaminekust praegusel majanduslanguse ajal eriti huvitatud.
Parvlaev PVL-110
• Ehitatud 1992. aastal
• Pikkus 18,2 meetrit
• Laius 5,9 meetrit
• Süvis 1,6 meetrit
• Veeväljasurve 58 tonni
• Kiirus 8,6 sõlme
Allikas: Viimsi vallavalitsus