Loomaaed elab kevadistes armurütmides

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vöötkakk
Vöötkakk Foto: Maaja Kitsing

Jürikuu keskpaik on loomaaias olnud igati kevadine. Loodushariduse ja avalike suhete teenistuse töötajad korraldasid koos loodusringi õpilastega talgud, mille käigus valmistati ja pandi Veskimetsas ja Rebasemäel vabalt elavatele lindudele välja oma poolsada mitmesugust pesakasti.


Esimeses zoo-osakonnas lisandus eelmisel nädalal sündinud miiluvasikale veel kolm. Sise-Aasia piirkonna kaamelite aedikus ja alpinaariumis tõmbuvad lõpptiined emasloomad väärikalt veidi karjast kõrvale ning poegimisbuum on kohe-kohe algamas.

Hülgetiigi lähedal elavad maailma suurimad veised india gaurid aga alustasid alles pulmamängu.
Pühade ajal kohale jõudnud jääkaru Nord koduneb uue olukorraga kärmesti ja piilub kõrvalpuuris toimetava noore emakaru Friida poole.

Teises zoo-osakonnas on veelinnud kogu tiike ümbritseva ala taas oma käsutusse saanud ja pesitsuspiirkondade jagamine on muutunud ülioluliseks tegevuseks. Hallhaned on sellega kiiresti toime tulnud ja alustasid juba munemist. Pikalt üksi elanud isane punakael-lagle aga sai lõpuks endalegi kaasa ja noorpaar ei häbene oma suurt armastust kõigile demonstreerida. Üldse on tiikide ümbrus praegusel aastaajal loomaaiakülastajatele kõige põnevam, sest kogu see seltskond laulab ja tantsib ennastunustavas pulmajoovastuses.

Ka söödaautomaadid on jälle külastajate käsutuses. Marabuud koliti uude, talvel valminud elupaika õnnekurgede kõrvale ja loodetavasti hakkab neile seal meeldima. Fasanaariumis asusid munema hele-helmesfaasan, birmafaasan, valgeselg-faasan ja valgekõht-faasan. Kotkamäel on munema hakanud veel teinegi hiidmerikotkapaar, kaks paari stepikotkaid ja mõlemad vöötkakupaarid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles