Kopli Ametikoolis kirjutati välja võltstunnistusi

Ajakirjanduslik eksperiment tõestas, et fiktiivse puusepa või keevitaja tunnistuse saamiseks suvalisele nimele kulus kõigest kolm päeva.

Esimese vihje, et kooli juhtkonna liige fabritseerib ridamisi võltstunnistusi, sai «Pealtnägija» kuu aega tagasi. Väide oli seda jahmatavam, et 37-aastane Edovald kuulus aastaid Põhja-Tallinna halduskogusse, esindades keskerakonda. Et kahtlust kinnitada või kummutada, korraldas telesaade eksperimendi - tellis ja sai kaks võltstunnistust.

Tähelepanuväärne on, et Edovald kirjutas mingeid küsimusi esitamata ühe fiktiivse paberi ka täiesti väljamõeldud nimele ja isikukoodile ning pakkus lahkesti ka teiste erialade tunnistusi.

Veel veidram on, et osakonna juhataja ei küsinud paberi eest sentigi raha, samas kui ametikooli kõige kallimad täienduskursused maksavad 5000 - 10 000 krooni.

25-aastane Lauri tunnistab üles teo, mis võib rangelt võttes kaasa tuua nii karistuse kui kättemaksu. Läinud aasta lõpus ostis töötu noormees tuttavate kaudu Tallinna Kopli Ametikoolist fiktiivse täiendõppe tunnistuse. Et tema pihtimus paneb «tanki» mitu inimest, eelistab Lauri oma nägu varjata.

«Põhimõtteliselt helistas mulle üks, küsis, mis eriala tahan ja siis järgmine kord juba läbi vahendajate see paber mulle toodigi,» rääkis Lauri.

Ehkki ta üheski tunnis ei käinud, on Lauril ette näidata esmapilgul täiesti ehtsa välimusega tunnistus, et ta läbis täiendkoolituse ja sooritas edukalt eksami IT korralduse juhtimise erialal 2006. aasta oktoobris. Tegelikult sai Lauri enda sõnul paberi paari päevaga ja 500 krooni eest mullu detsembris.

2003. aastal asutatud Tallinna linnale kuuluvas Kopli Ametikoolis saab õppida praktilisi erialasid, baarmenist kuni korstnapühkijani. Lisaks korraldab 260 õpilasega kool täiendkoolitusi peamiselt ehituse ja remondiga seotud erialadel. Väidetavasti just täiendkoolituse tunnistusi on võimalik omandada althõlma, ilma tundigi Kopli koolis käimata.

«Pealtnägija» viiakse kokku 32-aastase Ivoga, kellel on koguni kaks väidetavat võltstunnistust. Ehkki paberil seisab, et 2004. aastal õppis ta 120 tundi koostelukksepa eriala ja 2005. aastal 350 tundi elektri- ja gaasikeevitaja ametit, ei viibinud mees üheski nimetatud tundidest. Kuid - mis veel põnevam - Ivo teab, kes on võltspaberite allikas. Tema väitel on see ei keegi muu kui ametikooli täiendõppe osakonna juhataja Reet Edovald.

Afäär algas mullu, kui Ivo läbis ametikoolis igati korrektselt ventilatsiooni paigalduse kursuse. Mehe väitel pakkus Edovald õppe lõppedes, et tunnistusi võib saada ka lihtsamalt kui koolis käies.

Ivo väitel olid tal aga Edovaldiga ühised tuttavad, mistõttu sai ta tunnistused sentigi maksmata. Paratamatult tekib küsimus - miks mees meile nüüd sellest sohist räägib? «Aga see ei ole ju õige, et niimoodi saab sihukseid tunnistusi. Mingit haridust midagi ei ole, kirjutatakse välja siuke ja võlts ka veel. Korruptsioon täielik!» sõnas Ivo.

Saab see olla, et kooli juhtkonna liige fabritseerib ridamisi võltstunnistusi? Lugu on seda jahmatavam, et 37-aastane Edovald kuulus aastaid Põhja-Tallinna halduskogusse, esindades Keskerakonda. Et kahtlust kinnitada või kummutada, korraldas «Pealtnägija» eksperimendi. Sissejuhatuseks võtab Ivo kõne Edovaldile. Et tegemist on heade tuttavatega, käib jutt familiaarses võtmes.

Kohtumine Koplis lepiti kokku esmaspäevaks, 13. aprilliks. Edovald juhatas külalise juhtkonna puhketuppa. Legend on, et Ivo vajab Soome tööle sõitmiseks sõbrale puusepa tunnistust ja endale uut lukksepa paberit, sest eelmine hävis kogemata pesus.

Kokku kestab kohtumine kaheksa minutit. Tähelepanuväärne on, et osakonna juhataja ei esita ühtegi küsimust, kes on see tema jaoks tundmatu sõber. Ivo saadab hiljem SMSiga suvalise nime Raul M ning vale isikukoodi. Möödub kolm päeva. Tunnistuste üleandmine lepitakse kokku neljapäeva, 16. aprilli keskpäevaks. Edovald kutsub Ivo Sikupilli ostukeskuse parklasse. Pärast täpsustavaid juhiseid, saabub naine majade vahelt jala ja tellitud tunnistused näpus.

Kohtumisel pakkus Edovald ise, mis eriala tunnistusi veel saab. Mängu ilu seisneb selles, et enda väitel saab osakonna juhataja omatahtsi õpilaste nimekirju tagantjärgi muuta, see tähendab tekitada ka aastaid hiljem olukorra, kus näiliselt keegi kursusel käis.

Ivo nimel välja kirjutatud koostelukksepa tunnistus kannab kuupäeva 27. november 2007 ja väljamõeldud tegelase Rauli ehituspuusepa paber kuupäeva 19. november 2008. Kokku kulus nende paberite saamiseks mõni telefonikõne, kaks kokkusaamist ja null krooni. Võrdluseks - ametlikult kestab ehituspuusepa täiendkoolitus Kopli Ametikoolis üheksa kuud ja maksab 5400 krooni.

Kõige kummalisem on, et kõik välja arvatud üks, kannavad «Pealtnägija» käsutuses olevad seitse valetunnistust eelmise direktori Valvo Paadi allkirja, kes lahkus koolist juba poolteist aastat tagasi. Eksdirektor ise kinnitab, et tema nime on kuritarvitatud. «See ei ole minu allkiri. Ma ei ole saanud füüsiliselt neile paberitele alla kirjutada.»

Nüüd on aeg küsida aru Kopli Ametikoolilt. Ametlikel andmetel on siit majast aastate jooksul väljastatud 484 täienduskoolituse tunnistust. Kuna on ebaselge, kui kõrgele võltsimine ulatub, avame kaarte jaokaupa. «Pealtnägija» näitab direktor Kaspar Kaugijale algul ühte vanemat võltstunnistust.

«See tunnistus on võltsitud ja selle tunnistusega ei seo Tallinna Kopli Ametikooli miski, välja arvatud see, et on kasutatud Tallinna Kopli Ametikooli vana blanketti, siia peale on pandud uue tunnistuse selline sisu ja on kasutatud järjekordselt endise direktori allkirja ja pitsatit,» selgitas Kaugija.

Üllatuslikul selgub, et tegu pole mitte ainult võltsingu vaid täieliku fiktsiooniga, sest ei klapi dokumendi blankett, pealkiri, koolituse nimi ega järjekorranumber. Lisaks sellist inimest ametlikus andmebaasis pole.

Ootamatult ilmus kohale ka koloriitne koolijuht ja linnavolinik Märt Sults, kes enda sõnul tuli kaitsma enda ametiühingu liiget. Sults on nimelt Tallinna haridusjuhtide ametiühingu esimees. Lisaks on direktor Kaugija Sultsi parteikaaslane, keda ta omal ajal siia ametisse soovitas. Ka Sults naerab tunnistused välja.

Kui Kaspar Kaugija poolteist aastat tagasi ametisse nimetati, moodustas ta oma meeskonna ise. Teiste seas kutsus ta täiendõppe osakonna juhatajaks varem laevadel baaridaami ja purserina töötanud Reet Edovaldi. Ka tema ajab silmagi pilgutamata sama juttu.

«Ei, väga tore, et meil on olemas selline inimene turul, kes viitsib sellise jamaga nagu jännata, sest tegelikult on see puhas aja raiskamine. Tunnistused, mis lähevad välja meie koolist, on hoopis teistsuguse blanketiga, ehk siis siin on tegemist absoluutse jamaga ehk ka võltsinguga, selle teeb siis politsei kindlaks, kui on võltsing. Aga jah, kurb,» rääkis Edovald.

Kõik leiavad, et viivitamatult tuleb algatada kriminaalasi. Nad ei tea veel, et «Pealtnägijal» on tunnistuste tellimine ja saamine Edovaldilt lindis. Ülestunnistuse asemel saadakse kuulda seebiooperlikku versiooni, kuidas võltspaberid lekitati eesmärgiga mustata kooli juhtivtöötajat.

Arvestades, et ta teab, mida ta täpselt 24 tundi varem Sikupilli parklas tegi, on Reet Edovaldi külm kõht kaamerate ja ülemuste ees esinedes rabav.

Seejärel näidati Edovaldile Sikupilli parklas tehtud videot. Edovald väitis, et viis mehele kõigest koolitustunnistuse duplikaati.

Päev enne saadet tuleb Reet Edovald ise telemajja, et üles tunnistada. Lugu, mille ta jutustab, on jahmatav. Lühidalt öeldes väidab ta, et valetunnistusi andma sundis teda hirm oma elu ja tervise pärast.

«Mu eksmees on väga vägivaldne ja kui tema ütleb, et ma midagi pean tegema ja kui ma seda ei tee, siis ma saan lihtsalt peksa,» rääkis Edovald.

Edovald demonstreeris fotosid ja jutustab Venezuela seebikat meenutava loo maniakaalsest eksabikaasast, kes kiusab ja peksab teda juba aastaid ning ükski vägi pole teda suutnud kaitsta. Naise väitel oli see just jõhker mees, kes sundis teda sügisel andma esimesi valetunnistusi tolle sõbrale Ivole.

Eelmise aasta sügisel andis naine esimest korda välja alusetu tunnistuse. «Ma tegingi meelega alusetu tunnistuse, sest ma ei saa välja kirjutada tunnistust, kui inimene pole reaalselt käinud kursusel.»

«Ma annaksin veel sellise tunnistuse, sest ma pigem annan selle paberilipaka, kui käi ringi jälle siniste silmadega. Ma ei ole abi saanud kuskilt,» kurtis naine.

Ehkki pildid on ehmatavad ja jutt judinaid tekitav, siis nii politsei kui prokuratuur kinnitavad, et nääps naisterahvas on varemgi korduvalt valeütlusi andnud. Kes ja kui palju selles korruptsioonijuhtumina alanud, kuid Venezuela seebiseriaalina lõppenud loos rohkem süüdi on, selgitab nüüd järjekordne politsei juurdlus.