Tallinna keskraamatukogu võlglaste käes on rohkem kui 10 000 raamatut. Et raamatud kätte saada, pöördus raamatukogu kohtutäiturite poole.
Täiturid pitsitavad raamatuvõlglasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe viimase nädala jooksul on keskraamatukogu saatnud ettekirjutuse 43-le eelmise aasta võlglasele. Kogu võlgnevuse on neist tasunud kolm ning sama palju lugejaid on tagastanud laenatud raamatud.
Kord on praegu selline, et kui teate saanud võlglane 30 päeva jooksul raamatuid tagasi ei too ja viivist ära ei maksa, helistab talle mingil hetkel kohtutäitur ning võtab võla sissenõudmise enda kätte.
Võlglasi on keskraamatukogul praegu ligi 4500. Esimesed tasumata võlgnevused annab raamatukogu kohtutäiturile üle 21. mail.
Ettekirjutused tulevad
Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam rääkis, et eelmise aasta kõigile võlglastele ehk neile inimestele, kes oleks pidanud raamatud 2008. aastal tagastama, ei ole nad veel jõudnud ettekirjutust saata, aga teevad seda lähiajal kindlasti. «Kokku on meil niisuguseid kliente 594,» nentis ta.
Seppam lisas, et suurim summa, mis ühel ettekirjutuse saanud võlglasel tasuda tuleb, on 13 518,5 krooni. Sellest veidi rohkem kui 10 000 krooni moodustab laenatud raamatute kümnekordne hind, mida raamatute tagastamisel tasuma ei pea.
Selgituseks olgu öeldud, et kui ettekirjutuse saanud inimene 30 päeva jooksul raamatuid tagasi ei too, peabki ta maksma trükise kümnekordse hinna, viivise ning lisaks veel kohtutäituri tasu.
Viivise arvutamine käib keskraamatukogu kasutamise eeskirja järgi nii, et 30 päeva jooksul pärast tagastamistähtaja kukkumist tuleb iga teaviku pealt päevas maksta 50 senti, pärast seda aga juba terve kroon. «Kui mina oleksin võlglane, tagastaksin raamatud ning maksaksin tasu viivitatud aja eest juba täna, mitte ei ootaks ettekirjutuse saamiseni,» sõnas Seppam. «Mida varem raamatud tagastada, seda väiksem on ka viivistasu.»
Seppami sõnul ei saa välja tuua mingit trendi, kes on need lugejad, kes raamatuid krooniliselt tagastamata jätavad. Võlglasi pidavat olema seinast seina. Õigel ajal tagastamata on jäetud nii teatmekirjandust, juhtimisalaseid raamatuid kui ilukirjandust.
Raamatu rikkumise või mingil muul põhjusel tagastama jätmise korral on lugeja kohustatud asendama selle trükise teise sama nimetusega raamatuga. Võib olla ka uuem trükk.
Kui sellist raamatut enam müügil pole, võib lugeja pakkuda ka mõnda muud trükist, mille keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja või haruraamatukogu juhataja on samaväärseks tunnistanud.
Laenutavad rohkem
Seppami sõnul on tänavu esimese kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tallinna keskraamatukogus kasvanud lugejate arv 4,7, külastuste arv 11,6 ning laenutuste arv isegi 11,9 protsenti. See näitab kujukalt, et inimesed on raamatute ostmise asemel hakanud üha rohkem raamatukogu teenuseid kasutama.
«Samal ajal on tänavuses eelarves vähenenud meie raamatukogu komplekteerimiskulud, kuna riik on andnud Tallinna keskraamatukogule teavikute soetamiseks 1,55 miljonit krooni vähem kui mullu,» osutas Seppam. «Seetõttu on lugejatel uudiskirjandust raskem kätte saada ja kõik raamatud tuleks ikka tagasi tuua.»