Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik võib rääkida igasuguseid huvitavaid asju linnamüüri kõigi kolme-kümne torni kohta.
Tallinna vanalinna 30 tornist vajab veel kolm kohendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tornide restaureerimine algas 1960. aastatel. Esimestena tehti korda Kiek in de Kök ning müürilõik Gustav Adolfi gümnaasiumi õues, kuhu kuuluvad Nunne, Sauna ja Kuldjala torn. Seitsmekümnendatel sai uue kuue Neitsitorn, mis Duboviku sõnul on aga praegu üks tema murelapsi.
1980. aastatel restaureeriti Paks Margareeta ja Assauwe torn, kus nüüd asub teatri- ja muusikamuuseum. Eesti ja Poola restauraatorid taastasid Hellemani torni.
Ainukesed linnamüüri tornid, kus veel praegugi inimesed elavad, on Lastemaailma kõrval asuv Hinke ning Pikal tänaval paiknev Hattorpe-tagune torn.
«Juba kümme aastat tagasi püüdsime esmalt konserveerida linnamüüri,» meenutas Dubovik tehtut. «Seejärel restaureerisime esimesena kaua tühjalt seisnud Köismäe torni. See õnnestus meil nii hästi, et linnateater võttis torni etenduspaigana kasutusele.»
Seejärel tehti korda Epingi ja Grusbeke-tagune torn Laboratooriumi tänaval. Uuele ringile läksid Nunne, Sauna ja Kuldjala, sest nende restaureerimisest oli möödunud juba rohkem kui 40 aastat. Need tornid on praegu Kodulinna valduses ning neid saab raha eest igaüks külastada.
Pika jala väravatornis asuvad kunstnike ateljeed. Lühikese jala torni kõrvalhoones tegutseb vanamuusikaansambel Hortus Musicus. «Tänavu tahame lahti teha Munkadetaguse ja Plate torni. Siis jääb veel Bremeni torn,» ütles Dubovik. «Siht on, et kõik tornid oleks külastajatele avatud.»