Tänavu esimese poolaastaga registreeriti Eestis keskmiselt 10 000 elaniku kohta 170 kuritegu. Mullu oli sama näitaja 187, mis peegeldab tänavust aastat saatnud kuritegevuse langust.
Tallinn on endiselt kuritegevuse pealinn
21. juuli 2009, 17:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolaasta statistika põhjal on tänavu maakondi, kus kuritegevus on langenud üle 20 protsendi või Hiiumaa puhul koguni üle 40 protsendi, kuid mulluse esimese poolaastaga on samale tasemele jäänud kuritegevus pealinnas Tallinnas.
Kuna Tallinnas registreeritakse enam kui 40 protsenti kuritegudest, siis mõjutab see oluliselt ka suhtarvu. Tallinnas oli kuritegude arv 10 000 elaniku kohta kõige kõrgem (242 kuritegu), ületades tunduvalt keskmist taset ning ligi neljakordselt Hiiumaa kuritegevuse taset, kus tänavu registreeriti 10 000 inimese kohta 61 kuritegu.
Tallinnale järgnesid omavahel suhteliselt väikeste vahedega Pärnu, Ida-Virumaa, Tartu ja Narva, kus registreeritud kuritegude arv 10000 elaniku kohta jäi vahemikku 170-182 kuritegu.
Seitsmes maakonnas ja Kohtla-Järvel oli kuritegevustase keskmine (126-162 kuritegu).
Mõnevõrra madalama määraga oli kuritegevustase viies maakonnas – Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva- ning Järvamaal.
Kõige turvalisemad paigad tänavu esimesel poolaastal olid Saare- ja Hiiumaa, kus 10000 elaniku kohta registreeriti vastavalt 74 ja 61 kuritegu. Võrreldes eelmise aasta esimese kuue kuuga langes registreeritud kuritegude suhtarv mõlemal saarel märgatavalt. Hiiumaal oli sama suhtarv mullu 110 ning Saaremaal 98.
Hiiumaa kuritegude arvu mõjutas eelkõige narkokuritegude, varguste, kelmuste ja omavoliliste
sissetungide arvu vähenemine.
Ainsa maakonnana kasvas kuritegude arv tänavu Põlvamaal. Justiitsministeeriumi andmetel tõusis seal näiteks varguste kehaliste väärkohtlemiste, salakaubaveo ning avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv. Samas vähenes tabatud joobes juhtide, avaliku korra raskete rikkumiste ning kelmuste arv.
Linnade arvestuses kasvas kuritegude arv Kohtla-Järvel, kus registreerimiste arv tõusis 601lt 724 kuriteoni. Eelkõige oli tõusu taga varguste arvu kasv, lisaks aga kasvas ka kehalise väärkohtlemise arv. Lisaks tabas Kohtla-Järvet tänavu võltsitud 500-krooniste rahatähtede laine.
Kokku registreeriti kümnes suuremas linnas 15 171 kuritegu, mis moodustab kaks kolmandikku kõikidest kuritegudest.